Vaata, miks langes jaanuaris toasooja hind ja kas hinnalangus jätkub

Tallinna Küte ja Eraküte langetasid jaanuaris soojuse müügihinda ning langust prognoositakse ka järgnevateks kuudeks.

Soojuse müügihinna langusele aitas kaasa maagaasi ja sisseostetava soojuse hindade odavnemine. Olenemata gaasi ning põlevkiviõli aktsiisimäära tõusust prognoosivad mõlemad Utilitase kontserni kuuluvad ettevõtted soojuse hindade langust ka järgnevatel kuudel.

„Võrreldes möödunud aasta jaanuarikuu müügihinnaga on soojuse hind Tallinnas langenud üle 17 protsendi ning alla piirhinna müüsime soojust 11 kuu jooksul. Kuigi pakane kasvatas jaanuaris soojuse tarbimist, aitab soojuse hinda kontrolli all hoida kohalike taastuvkütuste kasutamine. Tallinna Kütte prioriteet on suurendada biomassi ja alternatiivsete kütuste osakaalu, mis võimaldab hoida hinda stabiilsena,“ selgitas Tallinna Kütte juhatuse esimees Priidu Nõmm.

Erakütte klientidele langes soojusenergia müügihind jaanuarikuus kuni seitse protsenti, mille põhjuseks oli põlevkiviõli ja maagaasi hindade odavnemine. Erakütte piirkondades on soojuse müügihind aasta jooksul langenud keskmiselt 13 protsenti.

Priidu Nõmme sõnul on võrreldes möödunud aasta jaanuariga Raplas müügihind langenud 32 ja Haapsalus 16 protsenti. Rapla klientidele langes müügihind 14 protsenti juba möödunud aasta veebruaris, kui Eraküte käivitas Raplas 1,8 miljonit eurot maksva uue hakkepuidul töötava katlamaja. „Langustrendis olid hinnad aasta jooksul ka Jõgeval, Keilas, Valgas ja Kärdlas,“ lisas Nõmm.

Pärast Rapla katlamaja valmimist on kõigis Erakütte võrgupiirkondades baaskütuseks hakkepuit, mille eelisteks on lisaks soodsale hinnale ka loodussõbralikkus ning tarnekindlus. Aasta lõikes on 78 protsenti Erakütte võrgupiirkondade soojusest toodetud hakkepuidust ning 18 protsenti kodumaisest põlevkiviõlist, ülejäänu toodetakse maagaasist.