Uus võlakriis? Kas Pakistan suudab tasuda 50 miljardit dollarit
Maksejõuetuse vastu aitavate tuletisinstrumentide hinnad on tõusnud, mis näitab suuremat riski. 2016. aastal lõppeb umbes 50 miljardi dollari eest Pakistani valitsuse võlakirju ehk 42% valitsuse koguvõlast. Küsimus on selles, kas Sloveenia majanduse suurust Pakistani tänavu lõppevat võlga õnnestub refinantseerida ehk nagu finantsturgude žargoonis öeldakse – üle rullida.
Tänavu peaks Pakistani majandus kasvama prognooside kohaselt 4,5%. See oleks majanduse 8-aasta kiireim kasv.
„Pakistani kõrge võlatase, millest suur osa on finantseeritud lühiajaliste laenudega, muudab valitsuse võimekuse rahastamisvajadusi katta sõltuvaks turuoludest,“ teatas reitinguagentuuri Fitch Pakistani juhtivanalüütik Mervyn Tang.
Pakistani peaminister Nawaz Sharif seisab vastu IMFi nõudele erastada riigile kuuluvad ettevõtted.
Umbes 30 miljardit dollarit tänavu lõppevast võlast saab läbi juulist septembrini. Tagasimaksed muutuvad raskemaks, kui laenukulud kasvavad. Kui Pakistani võlateenindamise kulud kasvavad, jääb Sharifil veel vähem manööverdamisruumi. Ligi 77% 30. juunil lõppeva eelarveaasta 124 miljardi dollarilisest eelarvest on mõeldud intressimakseteks ja laenude põhisumma tagasimakseteks.
Praegu ei ole paanikaks põhjust. Fitchi andmetel on Pakistani väliskohustused suhteliselt tagasihoidlikud, valuutareservid kasvavad, IMF on valmis aitama ning tulemas on Hiina investeering.
Suur osa Pakistani võlakirjades on rahvusvaluutas. Vaid 17% ehk 8,3 miljardit dollarit 2016. aastal lõppevaid võlakirju on välisvaluutas. See moodustab 40% riigi 21 miljardi dollarilisest valuutareservist.
Pakistani on aidanud madal nafta hind, kuid selle tuleviku prognoosimine on rohkem seapõrna pealt ennustamine. Teiseks murekohaks on poliitiline stabiilsus. Alates 1947. aasta iseseisvumisest on enamus aega riiki valitsenud sõjavägi.
