Ettevõtjaliidud on nördinud: maksuameti õigusi suurendava eelnõu tegemisel meie ettepanekuid ei kuulatud
Nii Tööandjate Keskliit kui Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon pole endiselt rahul maksukorralduse seaduse muudatustega, sest need kas ei arvesta antud tagasisidega või jätab õhku endiselt küsitavusi õigusselgusest. Eile teatas rahandusministeerium, et suvel palju segadust ja pahameelt tekitanud vallasvara vaatlemise punkt ja ka näiteks sideettevõtjatelt andmete küsimise õigus on endiselt eelnõusse sisse kirjutatud.
Plaanide kohaselt jõustuvad maksukorralduse seaduse muudatused 1. juulist 2016. See tähendab, et pärast seda on maksuametil õigus küsida telekomidelt ettevõtja kohta infot, kui ettevõtja andmete andmisest keeldub. Maksuamet saab küsida kelle nimele on sõlmitud lepingud, mis summades ja milliste teenuste eest (kas on see näiteks telefoni-, interneti- või kaabelsideleping).
Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar kinnitas, et sideettevõtjatelt andmete saamise kohta on nad edastanud ministeeriumile oma seisukoha, et ei toeta kohustuste lisandumist, kuna see ei ole proportsionaalne võrreldes taotletava eesmärgiga. Hiljem küll telekome esindanud Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit nõustus rahandusministeeriumi soovitud muudatustega.
"Maksuametile vallasasja vaatluse võimaluse andmisele me põhimõtteliselt vastu ei ole, maksupettuste vähendamisega tuleb tegelda." Tamsari sõnul on aga küsitav, mil määral õnnestub maksuhalduril tagada menetlusosaliste õiguste kaitse ja õigusselgus (asjassepuutuvate isikute teavitamine nende ja maksuhalduri õigustest, kontrollitoimingute vajadusest, ebaproportsionaalne tegevus vaatluse ajal jne).
Lisaks hakkab maksuamet Tööstus-Kaubanduskoja ettepanekul igas kvartalis avaldama ettevõtjate käibe- ja töötajate numbreid. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon leiab, et antud muudatus ei anna suures pildis mitte midagi juurde, sest hetkel on maksuameti kodulehel juba niikuinii võimalik vaadata maksude tasumise ülevaadet ettevõtete lõikes.
"Eeltoodu valguses jääb antud ettepanek täiesti arusaamatuks, millist maksuauku aitab seesugune muudatus täita. EVEA nõustub Eesti Maksumaksjate Liidu seisukohaga, kus viimane märgib, et Eestis on "maksusaladus" juba ammuseks unustatud termin," kommenteeris EVEA kommunikatsioonijuht Kristi Hunt.
"EVEA president Kersti Kracht on märkinud antud eelnõu kohta, et sellega kistakse ettevõtjad täiesti alasti. Lisamist vajab veel asjaolu, et EVEA on teinud mitmeid maksukorralduse seaduse muudatuse ettepanekuid, mis muudaks maksumenetluse läbipaistvaks ning ettevõtjatele arusaadavamaks, aga neid ettepanekuid rahandusministeerium isegi ei aruta," rääkis Hunt.
"Kaubandus-tööstuskoja kummalise sisuga ettepanekud leiavad aga kiire heakskiidu ning vormitakse seadusteks. EVEA jääb seisukohale, et antud seadusega ei täideta maksuauku, vaid see on taas kord mingi arusaamatu asendustegevus tegelike probleemidega tegelemise asemel."
Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul tegi ministeerium ITLiga eelnõu muudatuste arutamisel väga tihedat koostööd. "selgitasime seadusesätteid ja nende vajadust ja jõudsime eelnõu praeguses sõnastuses ühisele arusaamale. Me tegime tihedat koostööd näiteks kaubanduskoja ja tööandjatega ka väljaspool ametlikke, kohustuslikke kooskõlastusringe. Kui minna konkreetseks, siis selle tulemusena jäi lahtiseks küsimuseks ITL-i püstitatud küsimus sideseaduse kohta ja Tööandjate Keskliit toetas selle küsimuses ITL-i," rääkis Jegorov.
"Teisi lahendamata küsimusi ei jäänud. Kohtudes ja suheldes ITL-i juhtkonna ja nende kaasatud juristidega lahendasime lahtised küsimused ja jõudsime kokkuleppele. Seega ei saa väita, et rahandusministeerium ei kuulanud või ei arvesta tagasisidega "
