Uuringus arvestatakse halvima stsenaariumiga, kus Euroopa Liidu liikmesriikide piiridel taastatakse piirivalve, mis tõstaks impordihindu 3%. Saksmaale läheks see aastatel 2016-2025 maksma kuni 235 miljardit eurot ja Prantsusmaale kuni 244 miljardit eurot.

Minimaalse kulu korral tõuseksid impordihinnad 1% ja see läheks Euroopa Liidule maksma ümmarguselt 470 miljardit eurot.

Halvimal puhul kasvaksid kulud 1,4 triljonile eurole ehk umbes 10% Euroopa Liidu kogutoodangust.

„Kui piirikontroll taastataks, siis läheks niigi nõrk Euroopa majanduskasv täiendava surve alla,“ teatas Bertelsmanni president Aart De Geus.

Schengeni režiim asutati 30 aasta eest. Praegu on viisavabal režiimil 26 liikmesriiki, kellest 22 on EL liikmed. Passivaba reisimine on sattnud tugeva surve alla poole aasta jooksul, kuna immigrantide lained Lähis-Idast ja Aafrikast on tunginud Euroopasse.

Et saada hakkama sisserännanute voogudega on mitmed Schengeni maad kehtestanud jälle oma EL-sisepiiridel kontrolli, mis on viinud kartuseni, et kogu süsteem võib hävineda.

Lisaks sümboolsele Euroopa projektile löögile kuluks piirikontrolli kehtestamisel kaupadel kauem aega Euroopa siseste piiride ületamiseks, mis suurendab nii ettevõtete kui tarbijate kulusid.

Schengeni häving suurendaks ka kulusid EL välistele riikidele nagu näiteks USAle ja Hiinale, kelle kulukoorem kasvaks vastavalt 91 miljardi ja 280 miljardi euro võrra.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid