Riskid, millega peale korteriomaniku on ka üürnik kohustatud arvestama

Reeglina on üürikorteri kindlustamine omaniku mure, kuid paraku pole see alati nii – selline halb üllatus kipub üürnikke tabama alles siis, kui kahju on juba sündinud. Sestap tasub juba üürilepingut sõlmides mõelda, kuidas end kaitsta, kirjutab ERGO riskiinsener Jan Raja.

"Esimese asjana tasuks omanikult uurida, kas korter ja seal olev vara on kindlustatud. Kui sellest üürilepingus juttu pole, on põhjust muret tunda," ütleb Raja.

Näiteks korteri siseviimistluse, mööbli ja kodutehnikaga võib juhtuda õnnetusi, mida kindlustus aitaks sellisel juhul hüvitada.

Juhul kui kindlustust tõesti ei ole, tasuks kokkuleppel omanikuga kindlustada lisaks enda omale ka korteris olev omaniku vara ning see kirja panna üürilepingusse. Näiteks korteri siseviimistluse, mööbli ja kodutehnikaga võib juhtuda õnnetusi, mida kindlustus aitaks sellisel juhul hüvitada. Loomulikult on siinkohal esimene nõue, et üüritavat korterit oleks kasutatud vastavalt reeglitele. Näiteks suitsuandur hoitud töökorras, lukustatud välisuks ning kodust lahkudes ka aknad.

Kui üürikodus ongi peamiselt üürniku enda vara, tasub mõelda koduse vara kindlustamise peale. Õnnetus ei pruugi juhtuda vaid üürniku hooletusest – kahju võib tuua ka ettearvamatu loodusjõud, pahatahtlik võõras või hajameelne naaber ülakorrusel.

Selliseid koduse varaga seotud kahjusid ei ole üürileandja kohustatud katma. Seega annab kindlustus eelkõige üürnikule turvatunde ning säästab ootamatutest väljaminekutest, kui kodune vara on kannatada saanud. Kusjuures varakindlustus kehtib ka kaasas kantava vara puhul. Näiteks hüvitatakse kodust kaasa võetud sülearvuti ka siis, kui see kukub maha näiteks Londonis.

Õnnetus ei pruugi juhtuda vaid üürniku hooletusest – kahju võib tuua ka ettearvamatu loodusjõud, pahatahtlik võõras või hajameelne naaber ülakorrusel.

Keerulisemaks lähevad asjad juhul, kui kahju on kannatanud ka teised majas asuvad korterid. 2015. aastal registreeriti ERGOs ligi 600 korteri varakindlustuse juhtumit, millest lõviosa moodustasid veekahjud. Kui peaks juhtuma, et jooksma jäänud veekraani pärast on kahju saanud naaber, kes nõuab hüvitist korteriomanikult, on viimasel õigus kahjusumma omakorda sisse nõuda üürnikult. Sel juhul kaitseb üürnikku vaid sõlmitud vastutuskindlustus.

Oluline on aga see, et üürnik ise ei saa teha vastutuskindlustust nõuete vastu, mis esitatakse korteriomanikule. Korteriomaniku vastutust saab vaid omanik ise kindlustada. Näiteks enne üürimist paigaldatud elektripliidi lühise tõttu tekkinud tulekahjust naabritele tehtud kahju jääb omaniku katta, kui tal vastutuskindlustust pole .

2015. aastal registreeriti ERGOs ligi 600 korteri varakindlustuse juhtumit, millest lõviosa moodustasid veekahjud.

Tasub teada:
Kui palju maksab 2-toalise 40-ruutmeetrise suuruse kivimajas asuva korteri keskmine kindlustus?
Korteri omanikule oleks järgmistel tingimustel kindlustusmakse 6,13 eurot ühes kuus: objektiks korteri siseviimistlus (riskideks tuli, vesi, torm ja vandalism, vastutuskindlustus hüvitispiiriga 3 200 eurot, vara- ja vastutuskindlustuse omavastutus 100 eurot.

Üürnikule oleks järgnevatel tingimustel kindlustusmakse 3,18 eurot kuus: objektiks kodune vara 6 400 euro väärtuses (riskideks tuli ja vesi), sellest 3 000 euro ulatuses isiklik vara ja 3 400 euro väärtuses omanikuga kokkuleppel korteris olev vara, murdvarguse kaitse, vastutuskindlustus hüvitispiiriga 3 200 eurot, vara- ja vastutuskindlustuse omavastutus 100 eurot.