Peaminister Rõivas tahab Venemaale veel karmimaid sanktsioone - mida see ettevõtjale tähendaks?
Peaminister Taavi Rõivas ütles Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel peetud kõnes, et peaks tõsiselt kaaluma Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist. Juba olemasolevate sanktsioonidega (ja Venemaa kehtestatud vastusanktsioonide)kaasnenud Eesti SKP kasvu aeglustumise pärast me aga ülearu muretsema ei peaks.
Lihatööstuse Atria juht Olle Horm, kes valmistub parajasti Vastse-Kuustes asuva tööstuse kinnipanekuks ja 40 inimese koondamiseks, leidis, et Eesti ei otsusta Euroopas selliseid asju ja seda enam on mõttetu väikese tigeda koerana pidevalt suure naabri peale haukuda.
"Mis on juba olemasolevate sanktsioonide tulemus olnud? Milline võiks olla oodatav täiendav mõju? Venemaa on meie naaber, meeldib see meile või mitte ning poliitikud peaksid meeles pidama, et igasugu otsuseid on vastu võtta lihtne, aga ega keegi enam tagajärgedega tegeleda ei taha. Euroopa põllumajandussektoris toimub praegu liha- ja piimatoodete täielik ületootmine, aga sellega enam keegi tegeleda ei soovi," rääkis Horm.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir nendib, et kui ideaalmaailmas ei tohiks olla mingeid kaubanduspiiranguid, siis reaalsuses ei jaga kõik samu väärtusi, mis Eesti ja EL tervikuna. Ta lisas, et Venemaa puhul on nagunii tegu kõrge riskiastmega turuga ja see on olnud nii läbi aja. "Riik ei saa kehtestada ettevõtetele piiranguid, kui ettevõtja tahab idanaabriga kaubandussuhteid arendada ja kui need jäävad ELi piirangutest välja. Kuid tegu on kõrge riskiastmega turuga. Vene turg on läbi aja olnud küllaltki ebastabiilne ja sinna eksportivad ettevõtted on sellega ka arvestanud," ütles Oviir.
"Venemaa osakaal kogu ekspordist on langenud tänaseks ca 7%le ja sellest olulise osa moodustab re-eksport. Ehk viimase aastaga on Eesti ettevõtjad eksportinud rohkem Saksamaale, Norrasse ja Hollandisse. Majandusministeerium ja EAS, koostöös ettevõtjatega, jätkavad aktiivselt uute sihtturgude otsimist. Usun, et ekspordigeograafia laienedes väheneb Vene turu osatähtsus veelgi ning järgmised arengud mõjutavad Eesti ettevõtjaid järjest vähem."
Peaminister Taavi Rõivas ütles oma kõnes, et on täiesti mõeldamatu rääkida sanktsioonide leevendamisest või lõpetamisest enne, kui Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. "Veelgi enam - kas ei oleks aeg hakata tõsiselt kaaluma uusi sanktsioone võikate ja halastamatute tapatalgute eest Süürias? /.../ On selge, et ilma Ukraina vallutamiseta ning sellest tulenevate sanktsioonideta ei oleks Venemaa majandus täna käpuli. Vene rubla on oluliselt kaotanud oma väärtust. Koos sellega on vähenenud oluliselt (ligi kolmandiku) ka Venemaa majanduse maht eurodes ning veelgi enam on langenud venemaalaste ostujõud. Selge on ka see, et Eesti SKP kasv oleks protsendi või isegi paar kiirem, kui poleks neid samu sanktsioone Venemaale. Aga selle protsendi nimel Ukraina unustamine pole mitte ainult häbiväärselt amoraalne, vaid ka rumalalt lühinägelik."
