Suurtööstur valitsuse soovmõtlemisest: ei ole mõtet rääkida tööjõumaksude alandamisest

Ehitusvahtude tootja, suure eksportööri Krimelte üks omanikest Jaan Puusaag ütles Ärilehele antud lühiusutluses, et valitsus võiks proovida elada reaalses maailmas ja ükskord ometi mõista: Eestis ei saa kunagi olla Euroopa kõige madalamad maksud.

Kas ja mida saaks Eestis teha, et meie juba pikemat aega vinduv
majandusseis paraneks?

Meie majandusnäitajad suurema pildi taustal ei ole halvad. Majandus kasvab, tööhõive näitajad on kõrged jne.

Kas ja milline roll on majanduskasvu edendamisel Eesti valitsusel?

Meil on selline süstemaatiline häda, et iga uus valitsus tuleb võimule uute lubadustega, mille katmiseks tuleb hakata leiutama uusi katteallikaid, mille tulemusel saab mõni väiksem osa suuremast pildist jälle heleda laksu.

Iga kord hoiad pead õlgade vahel, et mis sealt nüüd tuleb. Hotellide käibemaks ja kütuseaktsiis olid viimasest ringist, erimärgistatud kütuse kaotamine eelmisest ringist jne. Küsitavad on need eesmärgid, mida nende muudatustega tegema minnakse. Kahjuks ei ole nende taga reeglina tõsiseltvõetavat analüüsi, vaid otsuseid juhib pigem soovmõtlemine.

Suures pildis on valitsuse võime olukorda mõjutada oluliselt väiksem, kui arvatakse. Tänane olukord on mitmete eelmiste valitsuste otsuste tulemus ja tänased otsused mõjutavad tõenäoliselt kaugemat tulevikku, kui selle valitsuse ametiaeg. Kindlasti on neil võimalus mõni valdkond vussi keerata. Sellist võtit valitsusel ei ole, mis paneks majanduse hoobilt kasvama.

Kas valitsus peaks Eesti majandust peenhäälestama ja andma
maksuametile aina õigusi juurde või, vastupidi, sekkuma tõhusalt ja
otsustavalt maksusüsteemi reformimisse kui avaliku sektori kulutuste
kärpimisse?

Üleskutsed maksureformideks tuleb võtta reserveeringuga. Õhus lendab palju erinevaid väiteid, miks üks maks on parem kui teine. Üleüldises kooris korrutatakse, et meil on kõrged tööjõumaksud. Kahjuks ei räägita nende väidete juures palju numbritest. Sotsiaalmaks moodustab riigieelarvest 28%. Sotsiaalmaksu langetamine 1% tähendab selle summa vähenemist 5%, mida on suurusjärk 100 miljonit eurot.

Ettevõtjad on öelnud korduvalt, et see 1% sotsiaalmaksu langetamist ei anna meile mitte midagi, vaid on pigem koomiline. Eriti kui samal ajal on tõusnud palgad sõltuvalt sektorist 5-10%. Suurema mõju saavutamiseks tuleks langetada oluliselt rohkem, aga see lööks juba riigieelarvesse sellise augu, mille katmine ei ole reaalne.

Sotsiaalmaksu alandamisel 10% tekiks riigieelarvesse puudujääk üks miljard. Selleks, et uued töökohad selle augu kataks, peaks tekkima 3000eurose netopalgaga töökohti kokku umbes 900 000. Peaaegu kogu tööealise elanikkonna jagu. Seega me räägime suhteliselt absurdsetest numbritest, mis ei saa kunagi realiseeruda.

Kõigile võrdselt lähenemisega ei ole võimalik midagi saavutada. Siin tulebki läheneda targemalt ja hinnata, millse osa mõjutamine võiks anda parimat efekti – selleks võiks olla sots maksu lagi, põrand, aken vms.

Kui Teie oleksite peaminister, siis mida Te esimeste sammudena ette
võtaksite, et Eesti majandus hakkaks taas kosuma, kiiresti kosuma?

Nagu öeldud, siis peaministri käes ei ole sellist hooba. Pigem tuleks vaadata numbreid ja säilitada reaalsustunne. Ei ole mõtet rääkida tööjõumaksude alandamisest, see on soovmõtlemine. 1% alandamisel puudub igasugune mõju majandusele ja suuremat muudatust ei luba karm reaalsus. Status quo säilitamine ei ole halb variant.

Millised oleksid Teie maksureformi ettepanekud?

Meil on väike ja kallis riik, mis järjest kallimaks läheb. Riigisektori kulutuste kärpimisega on juba alustatud, meetodide üke võib vaielda, aga suures pildis peab arvestama, et meil on vaja järjest väiksema tulubaasi pealt pidada üleval järjest kallimat riiki.

Meil ei saagi olla Euroopa kõige madalamad maksud. Lisaressurss saab tulla ainult ettevõtluse kasvust. Iiirimaa näitas just erakordset 7%-st majanduskasvu ja seda tänu ekspordile. Sellele tulebki suunata ressurss, mitte ümberjagamisele.

Millist maksu tõstaksite, millist langetaksite, millised kaotaksite,
millised tekitaksite?

Täiesti vastutustundetu on rääkida, et alandame tööjõumakse ja kompenseerime puudujäägi varamaksust ja taastatud ettevõtte tulumaksust. Need on lihtsalt nii erinevad suurusjärgud.

Muuseas ettevõtluse tulumaks oli 2014. aastal 10% ja 2015. aastal tuleb see 13% kanti. Vaevalt selle maksu taaskehtestamisega suudetaks maksu rohkem koguda.

Likvideerida tuleks olukord, kust meie seadusruum ei ole üheselt mõistetav ja ettevõtjana oma OÜ-ga tegutsdes on maksurisk. Siin peaks seaduseandja tegutsema majandusruumi lihtsuse huvides, mitte laskma kohtupretsedentidel juhtida majanduse käekäiku.

Ettevõtlikkust tuleb soodustada ja toetada. Käisin hiljuti Kiviõli Gümnaasiumis rääkimas 12nda klassi õpilastega. 50-st kaks soovisid saada ettevõtjaks. Seal on kasvulava, millega tuleb tegeleda.