Eksminister: Läti väikeettevõtjaid puudutanud maksureform pööratakse tasapisi tagasi

Riigikogulasest reformierakondlane Maris Lauri kirjutab oma sotsiaalmeedia seinal, et maksuküsimused ei ole peamine, mis Eesti ettevõtjaid nörritavad.

Minu kogemus paljudest kohtumistest on see, et enamus ettevõtjaid leiab, et maksud ei ole Eesti majanduse võtmeteema. On kohti, kus saaks asju teha paremini, on asju, mida ei ole tehtud hästi ja mida on tehtud valesti, on ka ettepanekuid, mida võiks muuta, kuid suuri muutusi ei soovita. Olen nendega nõus.

Kaalumist väärib mikro- ja väikeettevõtete maksustamise viis ja tase (aga siingi ei ole asjad väga lihtsad), kuid ulatuslike maksukärbete tegemine tähendab valiku tegemist, kas teiste maksude väga olulise suurendamise või solidaarsuse olulise vähendamise vahel sotsiaalsüsteemis (pensionid ja ravikindlustus).

Lisaks veel maksudest ja valitsusest, seda vastuseks ka ühele teisele kirjatööle:

1. Me ei tohi üks-üheselt kopeerida teiste riikide maksusüsteemide elemente, sest maksud on süsteemis, ühe elemendi ümbertõstmine teise süsteemi tekitab üksnes kaose.

2. Läti maksuimet ei ole olemas. Olen ise ja on Eesti spetsialistid seda uurinud, olen rääkinud oma Läti tuttavatega, kes asja hästi tunnevad - oli läbimõtlemata ja kiiresti tehtud otsus, mis tekitas mõningase positiivse asja kõrval ka palju suuri probleeme, nii et nö netotulem kogu riigi ja ühiskonna seisukohalt on negatiivne, mistõttu nüüd tegeletakse asja tasapisi tagasipööramisega.

Vigade parandamine on teatavasti alati keeruline. Seega tasuks alati enne mõelda ja kaaluda, kui midagi teha. Ühegi otsuse puhul ei saa olla kindel tagajärgedes (asjad on majanduses tõenäosuslikud), kuid enne otsuse langetamist tuleb siiski võimalikult paljudele küsimustele vastused leida ja asjad läbi kaaluda.

Millegipärast on Läti ja Leedu ettevõtjad veendunud, et Eestis on asjad maksustamisega paremad. Ei tea, kas see on nüüd see, et viinamarjad on hapud ja kaugel on alati meri sinisem ...

3. Igal ettevõtjal (ja inimesel) on oma probleemide loetelu ja erinev ettekujutus sellest, millised peaksid olema ettevõtte ja riigi omavahelised suhted. Minu arusaamine ei tähenda seda, et teiste oma on vale.

4. Minu kogemus viitab sellele, et ettevõtjate jaoks on suhetes riigiga probleemid väga suure üldistustaseme juures järgmiselt:

1) igasugused aruanded, andmete kogumine, formularide ja nõuete täitmine, ülereguleerimine aga ka ametnike käitumine ja suhtumine - üldistatud sõnaga "bürokraatia"

2) tööjõud - oskused, haridus, tahe töötada, elu- ja töökoha asukoha suured erinevused, koolituste kvaliteet jne, kusjuures absoluutne tööpuudus ei ole võtmetähtsusega (eks kõik teavad, kuidas on lood Eesti demograafiaga)

3) erinevad maksustamisega seotud asjaolud, kusjuures suurt ja kardinaalset muutust ei oodata, stabiilsus on siiski oluline, küll aga teatud kohendusi; aga soovid on vastandlikud ehk see, mis meeldib ühele, ei meeldi üldse mitte teisele

4) infrastruktuur - teed, ühendused, internet, elekter, transport jne.

5) toetusmeetmed - alati ei ole küsimus abirahas, vahel loodetakse ka sõna toele ja heale nõule, eelkõige on küsimus eksportturule minekus ja konkreetse ettevõtte jaoks suuremate investeeringute tegemises

Muidugi tahaks, et asjad liiguksid kiiresti ja oleks olemas kiired lahendused. Neid viimaseid on vähe ja uisapäisa ei tohi asju teha.