Maksuameti seljatanud ärimehe tütar teenib kaubamajast sadu tuhandeid eurosid dividendi
Tallinna Kaubamaja maksab sel aastal 52 senti aktsia kohta dividendi. NG Investeeringutele kuulub Tallinna Kaubamajast 67 protsenti ehk 27 288 636 aktsiat, seega teenivad NG Investeeringute omanikud - suuromanikud on Jüri Käo, Enn Kunila ja Andres Järving - kokku 14,2 miljonit eurot.
Kõige suuremal eraisikust Tallinna Kaubamaja aktsionäril Marie Pollil (26) on 774 769 aktsiat. Seega jõuab suurärimees Matti Polli tütre pangakontole tänavu 402 879,88 eurot. Marie Pollile kuulub 1,9 protsenti Tallinna Kaubamajast.
Sarnaselt tütrele on ka Mati Polli ettevõttel Tallinna Kaubamaja 125 000 aktsiat. Tristafan teenib Tallinna Kaubamajast 65 000 eurot omanikutulu.
Marie Polli järel järgmisele eraisikust aktsionärile Hans Pallale (82) laekub tema 75 300 aktsia eest pangaarvele 39 156 eurot. Polli ja Palla järel kolmandale suuremale eraisikust aktsionärile Igor Pihole potsatab tema 60 000 aktsia eest pangakontole kokku 31 200 eurot.
NG Investeeringute järel saab ING LUXEMBOURG S.A. AIF ACCOUNT - suuruselt teine aktsionär - 1 466 389,6 eurot ja LHV pensionifond L teenib oma 674 957 aktsia eest 350 977,64 eurot.
Mati Polli sai suurema tuntuse kümmekond aasta tagasi, kui müüs koos kompanjonidega kahe miljardi krooni eest rootslaste Stora Ensole maha metsanduskonserni Sylvester.
Selle tehingu järel hakkas maksuamet Polli ja tema äripartnerite vastu huvi tundma. Kuigi Sylvesteri omanikud võitsid maksuametit nii maa- kui ringkonnakohtus, kaebas maksuamet kaasuse ikkagi riigikohtusse. Sellest ei olnud aga abi, maksuamet kaotas ka riigikohtus.
Riigikohus selgitas, et maksukorralduse seaduse § 84 (nn tehingu majandusliku sisu paragrahv - toim.) kohaldamisel peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm.
Riigikohus nõustus alama astme kohtutega, et seda ei ole maksuhaldur maksumenetluses tuvastanud.
Riigikohus viitas samas ka neile võimalustele, kuidas maksukohustuslase sellist tegevust tõendada saaks.
Kohtumenetluses vaieldi selle üle, kas kaebajatele saab omistada juriidiliste isikute tulu. Riigikohus leidis, et maksumenetluses ei tuvastatud, et AS-i Sylvester endised aktsionärid said tulumaksuseaduse § 15 lg 1 mõttes tulu.
Riigikohtu hinnangul pole maksuhaldur näidanud, kuidas suurenes kaebajate vara äriühingule laekunud tasu näol ning kuidas oli kaebajatel seda tasu võimalik oma huvides kasutada.
Riigikohus leidis, et maksuhalduri 6. septembril 2002. a selgitus aktsiate võõrandamise küsimuses võis anda kaebajatele edasiseks tegutsemiseks kindlustunde ning AS Sylvester aktsionärid võisid sellele maksuhalduri seisukohale tuginedes oma käitumisviisi kavandada, usaldades seejuures maksuhalduri seisukoha õigsust ja paikapidavust.
Iseensest oli Mati Pollil kasulik maksuametiga kohut käia. Äripäev kirjutas 23. septembril 2008, et maksuameti peadirektori Enriko Aava jonnimise tõttu tiksus Sylvesteri endise suuromaniku Mati Polli kontole piltlikult 53 000 krooni päevas.
Maksuameti nõue Sylvesteri vastu oli 401,2 miljonit krooni. Sellest 385,5 miljonit krooni oli eksomanike poolt tasutud ja summa kogub intresse riigi kontol. Aastas oli intress 22%, päevas 0,06%. Iga päev tiksus eksomanike makstud summalt intresse 250 000 krooni. Eraisikult Mati Pollilt nõudis maksuamet 82,7 miljonit krooni. Polli teenis makstud summalt intresse kuus 1,5 miljonit krooni ehk ühes päevas seega 53 000 krooni, praeguses vääringus 3387 eurot.
Kui Mati Pollilt nõudis maksuamet 82,7 miljonit krooni, siis ülejäänud omanikelt samuti miljonitesse kroonidesse küündivaid summasid. Tallinna halduskohtu andmetel soovis maksuamet Peeter Männilt samuti 82,7 miljonit, Urmas Nimmerfeldtilt 79,5 miljonit, Kaido Jõelehelt 75,6 miljonit, Kuno Liblikult 6,4 miljonit, Margus Kohavalt 5,3 miljonit, Erki Unnilt 2,6 miljonit ja Sven Ivanovilt 1,4 miljonit krooni. Maksuameti eraisikutele esitatud nõuete kogusumma oli 341,4 miljonit krooni.
