Helsingi ühistranspordiga liiklejate rahakotte ootab tõsine põnts
Soome pealinnas ennustatakse ligi 11-protsendilist ühistranspordi hinnatõusu ning lisatuludest plaanitakse katta järgnevatel aastatel elluviidavate infrastruktuuride kulukad ümberkorraldused. Linn investeerib trammi-, rongi- ja metrooliikluse parendamisse, kirjutab yle.fi.
Käesoleva aasta jaanuarikuus tõstis Helsingi regiooni transpordiliit (HSL) ühistranspordi piletite hindu ligi viis protsenti. Näiteks ühe kuukaardi maksumus tõusis 49.50 eurolt 52.40 euroni. Kusjuures kuu aega kehtiva pileti hind kallines isegi vähem kui ühekorrapiletite maksumus, mille kasutajatel tuli leppida krõbeda 8 protsendilise hinnatõusuga.
HSL, mis opereerib Helsingi linna ja selle eeslinnade transpordiliine, plaanib 2017. aastaks tõsta nii bussi-, trammi-, rongi-, kui ka metroopiletite hindu. Kuna see mõjutab ka seni kehtivat tsoonipõhist piletisüsteemi, on konkreetset hinnavahe keeruline ennustada, aga kõige tõenäolisemalt saab selleks keskelt läbi 11 protsenti.
Hinnatõusust saadav tulu katab ringraudtee ehituse, mis ühendab näiteks lennujaama kogu ülejäänud raudteeliiniga ja pikendab Helsingi eeslinna Espoosse suunduvat metrooliini. HSL katab pool nimetatud projektide maksumusest.
Infrastruktuuride ümberkorraldamisel on kõige kulukamaks metrooliinide arendus, mis on võrdluses teiste transpordiliinidega niigi kõige kallim ning teeb ka suurima hüppe kulutustekasvus.
HSL-i juhi Tero Anttila sõnul selgub sel kevadel läbirääkimiste käigus, kas kogu vajaminev tulu infrastruktuuride arenduseks saadakse tõusvast piletimüügitulust ehk maksumaksja taskust. Lõplik otsus langetatakse sügisel. Antilla loodab, et vaatamata kasvavatele piletihindadele, suudetakse hinnatõusu pehmendada ning kõiki pileteid 11-protsendiline tõus ei taba. Kokkuhoid loodetakse saavutada mõnel teisel moel, näiteks vähendades bussiliine või teenustaset.
Aalto ülikooli transporditehnoloogia professor Tapio Luittinen selgitab, et taristuinvesteeringute kulude katmiseks vajamineva raha leidmine on keeruline, sest tuleb otsustada, kellel lasub kohustus selle eest tasumiseks. "On levinud arusaam, et need, kes ühistransporditeenust kõige enam kasutavad, peaksid selle arendamiseks kuluva raha ka välja käima, kuid tegelikult tuleb silmas pidada, et toimiv transpordivõrgustik on kogu heaoluühiskonnale kasumlik ja kasulik," ütleb Luittinen.
Luittinen peab kasulikkuse all silmas ühistranspordi keskkonnasõbralikkust, taristuliinide poolt ühendatavate piirkondade võimekust ning igakülgset arengut jpm. Samas on ta seisukohal, et ühegi teenuse pilethindu pole mõtet tõsta sellisel määral, et selle kasulikkus ühiskonnale hakkab kannatama. Professor toob näitena olukorra, kus liiklejad ei näeks liiga kõrgete piletihindade tõttu mõtet sõita Espoosse metrooga ning otsustaksid isikliku sõiduauto kasuks.
Seni näitavad uuringud, et ligi kümneprotsendiline hinnatõus vähendab teenuse tarbijate hulka kolme protsendi võrra. Samas peaks HSL-i ennustuste kohaselt regiooni stabiilne ning kasvav elanike arv seda efekti mõnel määral pehmendama.
Sellega pole aga Soome pealinnas ja selle naabruses elavate inimeste jaoks ühistransporditeenuse hinnatõus veel lõppenud. Lähima nelja aasta jooksul planeeritakse metroopikendust ka Kivenlahtisse ning samale ajale peaks langema Helsingi uute trammiliinide arendustööd. Kuskilt tuleb ju ka selleks vahendeid leida.
