Kohus mõistis Sõõrumaa turvafirma kliendibaasi näpanud mehe süüdi
Kohus tunnistas Tsalko süüdi töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamises või kasutamises ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. Karistuseks määrati mehele rahaline karistus 200 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 27.20 eurot) ulatuses, s.o summas 5440 eurot.
Mõistetud karistus jäetakse aga täitmisele pööramata, kui Andrei Tsalko ei pane aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev.
Kohus jättis rahuldamata ka Tsalko taotluse õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 12 342 eurot riigi eelarve vahenditest, seega peab mees ise oma kulud kandma.
Samuti mõisteti Tsalkolt välja ka sundraha 645 eurot ning toimiku koopia tegemise kulu üheksa eurot.
Eesti Päevaleht kirjutas 2014. aasta juunis, et enne seda, kui Urmas Sõõrumaa firma USS Security Alfastari 2013. aasta kevadel üle võttis, läks info „jalutama”. Andmebaasis olid 4242 kliendi andmed: üks tundlikumaid neist oli Äripank, aga oli ka kortereid, eramaju, ladusid, ärihooneid, pandimaju, kullapoode jne.
Andmebaas sisaldas klientide isikuandmeid nagu aadresse, telefoninumbreid, isikukoode, teenuse eest makstava hinna infot. Ettevõtete puhul oli märgitud töö- ja valveaeg kõigi kontaktidega, kellele häire korral helistada. Kõige tipuks olid andmebaasis ka kõigi klientide salasõnad. Ühelegi kliendile selline lekitamine õnneks kahju ei toonud.
Eesti Päevaleht avastas andmebaasi lekke juba 2014. aasta kevadel ja teavitas sellest kõigepealt Urmas Sõõrumaad ja USS Security toonast juhatuse esimeest Sven Nuutmanni ning pärast seda kohe politseid. Nende palvel ei avaldanud leht toimunu kohta infot kohe.
25. aprillil hakati asja uurima ja artikli varasem ilmumine oleks võinud seda segada. Põhja prokuratuuri teatel tuvastati, et 2012. aasta jaanuarist 2013. aasta aprillini pääses IT-spetsialistina töötanud Tsalko ligi Alfa-stari andmebaasile. Seda saab käsitleda ettevõtte ärisaladusena, mida töötaja oli kohustatud hoidma. Süüdistuse järgi kopeeris Tsalko 2013. aasta märtsis andmebaasi ilma loata turvafirma sisevõrgust avalikule interneti IP-aadressile, kuhu sai siseneda tema käsutuses olnud ligipääsutunnuse ja salasõnaga. Seejärel võimaldas ta 2013. aasta aprillist 2014. aasta maini sellele andmebaasile ligi pääseda mitmel inimesel, kes olid seotud konkureerivate turvafirmadega. Neist ühega – Fennec Lis’s – sõlmis Tsalko 2013. aasta aprillis töölepingu.
