Advokaat selgitab, millised on täna ühisrahastuse riskid

Ärileht küsis advokaadibüroo COBALT partnerilt/ vandeadvokaadilt Kristel Raidla-Talurilt, millised on eestimaalaste seas aina populaarsust koguva ühisrahastuse ohud ning milline näeb välja selle juriidiline pool. Advokaat soovitab kindlasti enne investeerimisotsuse tegemist kontrollida kõiki aspekte, mis ühisrahastuskeskkonda ning investeeringut puudutavad.

1. Kes täna ühisrahastuse pakkumisega tegeleda võivad?

Kui ärimudel on selline, mis Finantsinspektsioonilt tegevusluba ei vaja, siis pole teenusepakkujale mingeid spetsiifilisi nõudeid. Kui tegevusluba on vaja, kaasnevad sellega nõuded kapitalile, juhtkonnale, organisatsiooni struktuurile ja omanikele. Samuti peavad platvormil sel juhul olema põhjalikud sisereeglid, siseauditi protseduurid jms.

Ärimudeli analüüsi raames tuleb kaaluda järgmiste tegevuslubade vajalikkust (praktikas on ärimudeli peenhäälestamise ja analüüsi eesmärgiks pigem muidugi tegevuslubade vajalikkus välistada):

• investeerimisühingu tegevusluba (võib olla vajalik osalusel põhineva platvormi puhul - reeglina küll tegevusluba vaja ei ole, kuid seadus kasutab investeerimisteenuste puhul nii laia sõnastust, et tõlgendus võib ajas muutuda);
• makseasutuse tegevusluba (võib olla vajalik, kui platvorm vahendab makseid investorite ja raha kaasava ettevõtte vahel);
• krediidiasutuse tegevusluba (võib olla vajalik, kui platvormi tegevust saab kvalifitseerida avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisena või tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisena);
• krediidiandja või krediidivahendaja tegevusluba (võib olla vajalik, kui ühisrahastuse mõiste alla paigutada ka P2P laenud tarbijatele).

2.Millised on olulisemad piirid või raamid milles nad tegutsema peavad?

Ühisrahastamise mudelid võib jagada laenamisel ja osalusel põhinevaks. Tänases regulatiivses keskkonnas on laenamine kui rahastamismudel mõnevõrra lihtsam, kuna langevad ära väärtpaberite avaliku pakkumise ja osaluse hoidmisega seonduvad mured, mis võivad tõusetuda, kui kaasata raha suurelt hulgalt inimestelt või suures summas või pakkuda rahastamisvõimalust ka väljaspool Eestit.

3. Kuidas on täna kaitstud investor või see inimene, kes ühisrahastusega tegelevale firmale raha laenab, et selle pealt teenida?

Investor peaks eelkõige ise hindama (vajadusel nõustaja abiga), kas tegemist on usaldusväärse teenusepakkujaga, süvenema sellesse, kus ja kuidas tema raha hoitakse ning millised on teenuse kasutustingimused ja investeeringuga seotud lepingud.

4. Kas maastikku on plaanis veel reguleerida? Kui jah, siis kuidas?

Arvestades seadusandlikke initsiatiive üle Euroopa, võib eeldada, et ühisrahastamist püütakse tulevikus üha enam reguleerida. Trend on sinnapoole, et Finantsinspektsiooni luba võib olla vaja ka platvormidel, kellel seda praegu ei ole. Kui täna on erinevates liikmesriikides ühisrahastuse regulatiivne keskkond üsna erinev, siis Euroopa Komisjon on viimased kolm aastat püüdnud välja selgitada, kas ja milline regulatsioon oleks vajalik Euroopa Liidu tasandil. Ühtne regulatsioon tähendaks nii mõnegi riigi (sh ilmselt ka Eesti) jaoks võrreldes tänase olukorraga regulatiivse keskkonna karmistumist, kuid teisest küljest võimaldaks see platvormidel ühtsetel alustel piiriüleselt tegutseda ning investorid võiksid end kõikjal Euroopas sarnaselt kohaldatava standardi valguses kindlamalt tunda.

5. Millised on üldse täna ühisrahastuse murekohad?

Investorite jaoks see, et nende kaitse ulatus võib olla erinevate ärimudelite puhul väga erinev. Platvormide jaoks see, et puuduvad selged ja arusaadavad piirid, mille raames on võimalik tegutseda tegevusloata.