Isik taotles tegevuseks tarvilikku toetust. 6. oktoobri käskkirjaga jättis toetusi jagav haldusorgan taotluse rahuldamata. 7. oktoobril saadeti taotlejale käskkiri Omniva e-tähtkirja teenuse abil ja digiallkirjata PDF-failina meiliaadressile ning 8. oktoobril tähitud kirjana paberkandjal ilma allkirjata ja digiallkirja kinnitusleheta.

Taotleja oli aastatepikkuse suhtlemise ajal harjunud, et toetuse jagaja nõudis, et suhtluses kasutataks ainult (digi)allkirjastatud dokumentide vormi ja muus vormis esitatu ei olnud sobiv ega niiöelda kehtiv. Sestap eeldas ta, et talle saadetakse korrektselt allkirjastatud haldusakt veel tagantjärele ning ei pidanud seega vajalikuks ennatlikult ka reageerida.

Käskkirjas oli mitmeid sisulisi puudusi, mis oleks selle tühistamiseks andnud ehk alust küll. Et haldusakti aga ei tulnud, pöördus taotleja 7. novembril ehk 31 päeva pärast esimest e-tähtkirja toetuse jagaja poole sooviga, et talle korrektsed dokumendid väljastataks. 10. novembril saadeti talle käskkiri koos digiallkirjakonteineriga.

Haldusakti vaidlustamine

Esitatud kaebus tagastati kohtumäärusega kaebetähtaja rikkumise tõttu. Nimelt peab haldusakti vaidlustama 30 päeva jooksul alates selle teatavaks tegemisest ja kohtu hinnangul tehti haldusakt teatavaks juba 7. novembri kirjaga.

Määruskaebus rajanes järgmistele argumentidele:

- seaduse järgi peab haldusakti (elektroonilisel) kättetoimetamisel dokumendile olema lisatud (digi)allkiri. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et allkirja puudumine ei too automaatselt kaasa haldusakti tühisust, kui vormiveal oleks põhjendamatu negatiivne mõju. Samas on ta näiteks otsustanud, et sunnivahendit ettenägev allkirjastamata haldusakt ei ole sundtäidetav. Sarnast praktikat peaks laiendama ka olukorrale, kus isiku suhtes tehakse negatiivne haldusakt ja sel juhul ei ole haldusakt ilma korrektse allkirjaga kättetoimetamiseta kehtima hakanudki;

- 31 päeva ehk umbes kuu aja jooksul haldusorganilt allkirjaga haldusakti küsimine on mõistliku aja jooksul reageerimine ja kaebetähtaeg hakkab sel juhul kulgema alates allkirjastatud haldusakti kättesaamisest;

-alternatiivselt põhjustas haldusorgani varasem praktika ja mitmekordne allkirjata kättetoimetamine taotlejale õigustatud ootuse, et allkirjastamata haldusakt ei ole kehtiv.

Reageeri kohe

Riigikohus võttis määruskaebuse menetlusse, ent leidis järgmist:

- allkiri on haldusakti osa, mistõttu koopia haldusaktist kui tervikust peab sisaldama ka koopiat allkirjast ja seega oli haldusakt puudulik. Samas pidi adressaat mõistma, et haldusakt on antud ning ta sai selle sisuga tutvuda;

- haldusmenetluse seaduse regulatsioon vajab elektroonilise suhtluse osas täiendamist;

- allkirjastatud haldusakti saanuks kaebaja haldusorganilt soovi korral välja nõuda ka vaidlustamistähtaja kestel ning samal ajal koostada vaide. Kaebaja pöördus haldusorgani poole liiga hilja.

Õpetlik kaasus kahtlemata. Iseenesest tuleb liikumist mitteformaalsuse poole toetada ja kõiksugu sisutühja tähenärimist võiks vähemaks jääda. Kurb on siiski, et riigikohus ei võtnud selget seisukohta, kas isikul ei võiks vähemalt haldusorgani enda praktikast tuleneda õiguspärast ootust võrdsele kohtlemisele. Seega, mitteformaalne suhtlus küll, aga hammustab see siiski eelkõige haldusakti adressaati.

Kui haldusorgan sulle kirja saadab, tuleb kohe reageerida. Olenemata allkirjastamisest või sellest, kas see üldse eraldi dokumendina vormistatud on, võib tegu olla täiesti kehtiva ja „vaidlustamiskõlbliku“ haldusaktiga. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.