Elu Nokia kodulinnas on pärast Soome mobiiligigandi langust tundmatuseni muutunud
Kortermajadest moodustunud elamurajoonid, väikestest kauplustest, kohalikest restoranipidajatest ja supermarketist koosnev linnasüda ning üks linnast läbiviiv suurem maantee – Salo linnakeses pole 1990. aastate eduloost ühtki silmatorkavat märki.
2000. aastate alguses oli Soome telefonitootja mobiiltelefonid ligi 40-protsendil kõigist tarbijatest. Nokiast sai Soome esimene globaalse tuntusega kaubamärk.
Jättes kõrvale aga maailmaturu vallutused, oli Nokia mõju kodumaa arengule veelgi märkimisväärsem. Soome uurimisagentuuri majandusteadlaste hinnangul panustas Nokia Soome majanduskasvu aastatel 1998 kuni 2007 lausa veerandi kogu edust. Sama perioodi on Soome majandusminister Alexander Stubb nimetanud majandusimeks.
Kahjuks oli Nokia langus sama järsk kui selle tõus ning telefonitootja pankrotistumine andis tugeva põntsu ka Soome majandusele, päädides riigi ühe pikaajalisema majanduslangusega.
Tampere linna majandusnõunik ja linnaarenduse spetsialist Kari Kankaala ütleb, et Nokia oli Soome jaoks eluolulise tähtsusega ning kui äril hakkas kehvasti minema, oli enamik soomlasi tagajärgede pärast väga mures.
Tampere, mis oli Nokia tööstuse üks olulisemaid arenduspaiku, jääb ligi 33 000 elanikuga Nokia linnakesest 15-minutilise autosõidu kaugusele. Tamperes oli Nokia hiilgeaegadel ainuüksi kõrgtehnoloogia ja IT-taustaga spetsialiste tööl 4000. Kankaala sõnul oli ettevõte linna lülisammas: „Ülikoolid sõltusid koostööpartnerlusest Nokiaga, alltöövõtjad Nokia laienemistest, noored Nokia löödud töökohtadest.“ Pärast Nokia lõppakordi on töötus tõusnud aga lausa 14-protsendini.
Kuigi teised tehnoloogia ja telekommunikatsiooni ettevõtted on pärast Nokiat asunud Tamperes tühimikke täitma ning erialase kvalifikatsiooniga inimesi palkama, on siiski telefonitootja krahh avaldanud Soome majandusele tugevat mõju.
Nokia endise arendaja Mika Grundstromi sõnul oli tööstuse hiilgehetk aastatel 1997 kuni 1998, kui Nokial õnnestus luua mobiiltelefon, mis oli väiksem ning praktilisem kui Motorola. Raskused algasid aga Apple nutitelefoni iPhone’i turule tulekuga 2007. aastal.
„Me kaotasime suuna ja polnud enam kindlad, millele keskenduda ning põhirõhku pöörata. Kas teha telefon, mida on võimalikult lihtne kasutada, telefon, mille aku peab kaua vastu või hoopis seade, mis näeb disainilt laitmatu välja,“ ütleb Grundstrom.
Grundstrom selgitab, et neil olid telefonid, mis pidasid laadimata vastu nädal aega, kuid siis tuli turule uus nutitelefon, mis oli suurepärane, kuid mida tuli laadida üle päeva või lausa mitu korda ööpäevas. Mehe sõnul tekitas see arendajates küsimusi, kuidas sellist toodet tarbijatele tegelikult turustada ja maha müüa.
2014. aastal müüdi Nokia Microsoftile maha ning brändimärk „Nokia“ kadus kõigilt toodetavatelt seadetelt. Vaatamata õnnetule lõpule, hindavad enamik soomlasi Nokiast maha jäänud pärandit. „Nokia tõi endaga kaasa tööturu ja ärikultuuri revolutsiooni Soomes,“ ütleb Kankaala.
Samuti rajas ettevõtte viljaka pinnase infotehnoloogia iduettevõtetele ning inseneride järelekasvule. Tarkvara arendaja Tuomas Kytomaa, kelle karjääritipphetked jäävad Nokia aegadesse, ütleb, et tegelikult pole talent ja tuhin Soomest kuskile kadunud ning põhjanaabrite seas on palju innovaatilisi ettevõtjaid ning tulevikulootusi.
