Kolmveerand Eesti täisealistest noortest vajab vanemate rahalist toetust
Viis olulisemat fakti Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust:
1. 74 protsenti täisealistest noortest on saanud täiskasvanuna vanemate rahalist toetust. 13-protsenti noorte vanematest on aidanud neid eluaseme soetamisel.
2. Üle poolte uuringus osalenud noorte (56%) netosissetulek jääb alla 800 euro. Kolmandik 18-30-aastastest teenib üle 1000 euro.
1000-eurost palka saavad sagedamini 27-30-aastased ja mehed.
18-21-aastaste seas on enim neid, kes teenivad kuni 400 eurot kuus.
3. Kõige sagedamini nimetati soovitavaks palgaks 1000 eurot. Keskmiseks soovitavaks brutopalgaks, millega võiks hästi ära elada, on noorte arvates ligi 1400 eurot kuus.
4. 45 protsenti noortest pole võtnud ühtegi laenu ega liisingut. Kui 18-21-aastastest enamikul (67%) finantskohustusi ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%. Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising. 2% on võtnud kiirlaenu.
5. Noored üritavad raha kõrvale panna, kuid suur osa (39%) tunnistab, et see on ebaregulaarne ja kogutakse väikeste summade kaupa. 28% noortest ei säästa üldse.
Uuringu kohaselt ulatub noorte igakuine netosissetulek üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus. Sissetulek puudub 6% noortest.
Pooled 18-30-aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15 protsenti ning samaaegselt töötab ja õpib 17 protsenti. Peamiseks sissetulekuallikas on noortele palgatöö (69% vastajatest), kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka 59% 18-30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peab oluliseks sissetulekuallikaks 45% vastajatest.
„Mida noorem on vastaja, seda suuremat rolli mängib tema eelarves vanemate rahaline toetus. Kõigest 22 protsenti 18-30-aastastest noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud. Kokkuvõttes peavad noored palju pingutama ja tööd tehakse ka õpingute kõrvalt,“ kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21-aastastest enamikul (67%) veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%.
Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), millele järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising. „Eesti noorte laenukäitumine on küllaltki vastutustundlik ja ettevaatlik - neljandik noortest on võtnud üheaegselt kaks või enam laenu. Panga ees kohustustega enamasti hätta ei jääda ja vaid 2% tunnistab kiirlaenu võtmist,“ ütles Maripuu.
Kohustuste ja tarbimise kõrvalt üritavad noored ka raha säästa, kuid 39% vastajatest tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne ning raha pannakse kõrvale väikeste summade kaupa. Raha kogumisega ei tegele 28% noortest. Kõige enam (35%) on mitte-säästjaid 27-30-aastaste seas. „Selles vanuses noored elavad enamasti juba partneriga, paljudel on sündinud lapsed ja neil on ka kõige sagedamini kodulaen, mistõttu võib olla raske väljaminekute kõrvalt säästa. Samas on selles vanusegrupis kõige enam nii elu- kui varakindlustust, mis tähendab, et vähemalt osa neist on end suuremate riskide vastu kaitsnud,“ märkis Maripuu.
Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude (75%) ning suuremate ostude ja reisimise (vastavalt 48% ja 43%) tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks (23%), hariduseks või enesetäiendamiseks (13%) ning ettevõtlusega alustamiseks (9%). Maripuu sõnul nimetab 74% meestest ja koguni 90% naistest kõige suuremaks mittesäästmise põhjuseks rahapuudust.
Küsitletud 18-30-aastastest noortest 53% hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31% saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15%. „Eesti noortele on iseloomulik, et valdavalt saadakse rahaliselt hakkama. Peamiseks ohumärgiks on aga vähene ja juhuslik säästmine ning lühiajaline eelarve planeerimine, mis võivad töö või sissetuleku kaotuse korral tekitada olukorra, kus rahaline toimetulek kiiresti halveneb ja finantskohustustega hakkamasaamine muutub ebakindlaks,“ tõdes Maripuu.
Uuring viidi läbi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Turu-uuringute ASi poolt omnibuss-uuringu ning interneti teel 24.novembrist 4.detsembrini 2015. Uuringus osales 484 Eesti noort vanuses 18-30 aastat.
