„Turu kapitalisatsioon kasvas olulisel määral, kui 2014. aastal oli see alla veerand miljardi euro, siis 2015. aastal ca 550 miljonit eurot,“ ütles Pindi Kinnisvara äripindade maakler Eduard Sorokin.

„Soodne intressikeskkond soosis ning soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringute tegemist. Siiani teevad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad,“ rääkis Sorokin.

„Kuid seoses 2015. aasta “osturalliga” on jäänud häid ning investorite kriteeriumitele vastavaid objekte vähemaks ning valik on kitsamaks jäänud. Prognoosime, et investorid võtavad arutellu varasid, mis eelnevalt lükati kõrvale,“ lisas ta.

Uued kortermajad lähevad kui soojad saiad

Uute korterite müük kogub hoogu- tihti on majad juba valmimise ajaks välja müüdud.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et nõudlus uute korterite vastu pidevalt kasvab. „Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinnasse iga kuu ca 5 uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana ja pigem reguleeritakse hinnataset vastavalt konkreetse korteri paigutusele majas. Uueks trendiks on majasisene väga suur hinna diferentseerimine,“ selgitas ta.

Soomani sõnul broneeritakse uue kortermaja turule paiskamisel loetud nädalatega lausa kuni mitukümmend protsenti pakutavatest korteritest. „Osa broneeringutest küll langevad ära, kuna ostjad on ennast sutsu üle hinnanud, kuid huvi on sellegipoolest suur,“ rääkis ta.

Tallinnas on viimase kuu jooksul lisandunud mitu suurt, enam kui 100 korteriga arendusprojekti. „250 korteriga Uus-Hollandi elurajoonis aadressil Tuukri 1b on broneerijaid olnud kümmekond, 114 korteriga Kuklase 16//18 puhul suisa üle kolmekümne,“ kinnitas ta. Soomani sõnul on praegu Harjumaa suurimas arendatavas Kasekodu elurajoonis Laagri alevikus aga juba pikk nimekiri ostuhuvilistest 10. majale, ehkki ehitatakse alles 8. elumaja.

„Noorem põlvkond ei taha enam Žiguli-vanameestega nõukaaegset paneelmaja jagada. Nende jaoks on uus maja märksa loomulikum elukeskkond,“ lisas Sooman.

Uus valglinnastumise laine on alanud

Kõrged linnakorterite hinnad on taas algatanud valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid.

10 aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest väljaspool asuvatesse eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüdseks on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur sõnas, et sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui taandarenguna.

„On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puhtalt majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on muutunud võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kalliks,“ rääkis ta.

„Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju- on ju ka lippaiaga eramu üks American Dream’i põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisema ja looduslähedasema elukeskkonna ideaale,“ lisas Tabur.

Tallinna korterihinnad 1500 €/m² ligi

Tallinnas oli veebruaris korteriomandite keskmine tehinguhind 1493 €/m². Mullu samal ajal oli keskmine hind 1442 €/m².

Kui tänavu jaanuaris tehti Tallinnas 547 korteriomandi tehingut, siis veebruaris hüppas see juba 695 peale.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman lausus, et lõviosa hinnatõusust on andnud uute korterite suurenenud osakaal tehingutest, kuna järelturul pole hinnad sisulist muutust teinud.