Analüüsikeskuse ekspertide kinnitusel süvendab terrorirünnakuga vallandunud hirmu ja kahtlustuste laine juba olemasolevaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke kriise regioonis.

Esimese löögi saab Schengeni kokkulepe. Kuigi Euroopa Komisjoni ametnikud on lootsid, et Pariisi terrorirünnaku järgselt erinevates riikides sisse seatud piirikontroll kaotatakse selle aasta lõpuks, peavad USA analüütikud seda viimaste rünnakute taustal ebatõenäoliseks.

Teise hoobi saab analüütikute kinnitusel Türgi ja Euroopa Liidu vaheline põgenikevoolu piiramise leping. Kuigi terrorirünnakute tõttu üha enam teadvustuv välispiiride kontrolli küsimus peaks koostööd Türgiga tihendama, süvenevad moslemivaenuliud meeleolud Euroopas ning üha kõvemini hakkavad kõlama Türgi kodanikele viisavabaduse andmise vastaste hääled.

Terrorismirünnakud toetavad ekspertide kinnitusel natsionalistlike poliitiliste parteide populaarsuse kasvu ning lisaks kasutavad rünnakuid argumendina Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist toetavad parteid.

Ekspertide kinnitusel kahjustavad terrorirünnakud ka Euroopa majandust, kuid selle mõju on tõenäoliselt lühiajaline. Paljud inimesed Belgias ja teistes Lääne-Euroopa linnades võivad uute rünnakute kartuses loobuda oma reisiplaanidest ning vältida rahvarohkeid kohti nagu kaubanduskeskused ja tänavakohvikud. See kahjustab ajutiselt sisetarbimist ning turismisektorit.