Eestis on jõudsalt kasvamas tossulembus: sportlik jalats on linnapilti tulnud, et jääda
Eestis on linnapildis juba mõningat aega domineerimas vabaajajalatsite nagu ketside ja tossude trend ning populaarsemad spordi- ja jalanõupoed kinnitavad, et mugavus ja sportlik jalats on tulnud selleks, et jääda.
Rademari vabaajakategooria tootejuht Anete Roosiaas sõnab, et kui mujal maailmas on n-ö tossukultuur (ing. k sneaker) juba pikemat aega väga tugevalt linnapildis, siis Eestisse jõuavad erinevad tarbija trendid tihtilugu viibega ning seda ka antud juhul. „Nüüd on see muidugi väga jõuliselt pead tõstnud ja peale spordibrändide on oma tossukollektsiooniga välja tulnud ka erinevad kõrgemoe tegijad,“ selgitab Roosiaas. Ka Rainer Olbri, Sportlandi graafiline disainer ja üksikasjalikult sneaker-kultuuri kajastava veebiajakirja Hooligan Hamlet kaasasutaja, tõdeb, et suurem tossulembus on Eestis nähtavalt kasvanud ent jääb võrreldes muude Euroopa riikidega praegu veel tagasihoidlikuks.
Rademaris on vabaajajalatsite müüginumbrite kasv viimase paari aastaga ligi 40 protsenti. Ka Eesti populaarseimate kingakaupluste, ABC Kinga ja SHU statistikas on mugavusjalatsite trendi näha. Kauplusi opereeriva AS TKM Kinga peaostujuhi Kristel Sooaru sõnul on just SHU klientuur trendi kiiresti omaks võtnud, aga ka ABC Kinga klientide kui pigem klassikaliste jalanõude kandjate hulgas on mugavus aina populaarsem. Nii Sooaru kui Roosiaas märgivad, et nagu uute asjadega ikka, on naiste ostueelistused kärmemad muutuma. „Kui aastaid olid kõrged kontsad kehtestamiskingad, siis nüüd on seda ka mugavad jooksujalanõud,“ ütleb Sooaru.
Kiirem elutempo ja sportlikud eluviisid nõuavad mugavaid jalanõusid
Olbri hinnangul on sportlikke jalanõude lembus seotud mitmete erinevate arengutega maailmas. „Esiteks elutempo üleüldine kiirenemine – inimesed liiguvad päeval palju, kohtumiselt kohtumisele, bussipeatusest metroojaama jne. Suurlinnades autodega kesklinna ei lähe ja aina rohkem liigutakse jala. Samas ollakse aina vastuvõtlikumad uuendustele ning vanad tavad riietuda kindlate reeglite järgi on kadunud. Selle kõige loomulik jätk on normaalsed tööinimesed ülikonna, seljakoti ja mugavate tossudega,“ selgitab Olbri inimeste harjumuste ja arusaamade muutusi.
Teisena toob ta välja tõsiasja, et eluviisid on muutunud tervislikumaks ja aina suurem osa ühiskonnast tegeleb regulaarselt spordi ja liikumisega ning jälgib oma toitumist. „Sportliku eluviisi populariseerimist on näha nii söömisharjumustes, spordiürituste osavõtus kui ka ostuotsustes,“ selgitab ta, kuidas mitte ainult ei taheta olla sportlik vaid ka välja näha nii.
Tossud pole lihtsalt jalavarjud, vaid aksessuaarid
Roosiaas Rademarist nõustub, et tossud on mitmekülgsed ja sobivad erinevate elustiilidega. Lisaks toob ta välja olulise faktorina tossude välimuse. „Tossud pole lihtsalt jalavarjud, vaid aksessuaarid, mida kombineerida erineva riietuse juurde. Julgemad kannavad ketse ka pidulikel üritustel nagu näiteks punasel vaibal ja näevad seejuures äärmiselt stiilsed välja,“ sõnab ta. Roosiaas arvab, et tossukultuuri hoidmisel on oma osa ka kuulsustel ja sotsiaalmeedial, kus trend tuntavalt võimendub.
Eestlaste vaieldamatu lemmik on Nike Air Max
Nii Sportland, Rademar kui ka kingapoed kinnitavad üksmeelselt, et eestlaste seas on kõige suuremateks hittideks Nike’i erinevad sarjad, eelkõige aga just Nike Air Max versioonid. „Air Max mudel on oma legendaarsuses ja mitmekesisuses inimeste lemmikjalanõu üle maailma,“ arvab Olbri. Mees toob veel eraldi välja Converse (Chuck Taylor) ketsid, mille Eesti edu saladuseks peab sümpaatset lihtsust ning mõistlikku hinnaklassi. Rademari ostujuht nimetab aga hoopiski DC skate sarja ja lisab, et absoluutselt alati on moes üleni valged sneaker’id, sest neid saab kombineerida nii spordi- kui ka vabaajarõivastega, nii naiste kui ka meeste puhul.
Olbri sõnul liiguvad tõusvas joones ka Adidase, Skechersi ja New Balance tossud. „Midagi täiesti uut ja silmatorkavat pakub Adidas Originalsi Tubular ning ülemaailmselt lööb võimsalt laineid Kanye West’I Yeezy Boost,“ lisab Roosiaas. ABC King pakub oma klassikalisemale kliendile just Nike ja New Balance brändi.
Tossufriikide nišist kasvas välja uus normaalsus
„Nii öelda “tossufriigid” ei ole loomulikult uus nähtus ei USAs, Euroopas ega isegi Eestis. See väike segment tarbijaid on pikalt olemas olnud, piltlikult öeldes nagu postmarkide kogujad,“ selgitab Olbri, kust tossutrendide alged asuvad. „Brändide jaoks on see väike osa tarbijatest oluline olnud, kuna tihtipeale jälgitakse nende käitumist ja eelistusi ja laiendatakse hiljem suuremale tarbijale. Tehakse nišist n-ö mainstream. Viimastel aastatel on selliste tarbijate arv Eestis tõusnud interneti levikuga, veebipoodide teenuste paranemisega ja info aina parema levikuga. Kättesaamatud tooted on tänu internetile kõik kättesaadavaks muutunud,“ ütleb ta.
Näiteks Euroopas korraldatakse sellist kollektsionääride festivali nagu Sneakerness, mis on nende tarbijate pärusmaa, kes ei vaata hinda ja ajavad jalanõusid taga kõigest muust hoolimata. „Eestis on tõeliste tossufriikide kultuur siiski veel lapsekingades ja põhiliselt aetakse oma jutte internetis erinevates kommuunides – kes millise tossu kätte sai ja kui palju selleks vaeva pidi nägema jne,“ räägib Olbri. Ka nende inimeste arv on siiski stabiilselt kasvamas.
