Sõidujagamise süsteem sai valitsuselt viimaks rohelise tule
"Tehnoloogia kiire areng muudab inimeste tarbimisharjumusi. Mitmes valdkonnas on jagamismajandus toomas põhimõttelisi muutusi – majutusest kuni teenuste pakkumiseni. Eesti valik on innovatsiooni toetada ja nii teeme juba eelmisest aastast koostööd Taxify, Uberi ja teiste sõidujagamisteenust pakkuvate ettevõtetega. Kahtlemata oleme sellel teel üsna alguses, kuid põhimõtteline suund on mitte keelata vaid lubada ning luua keskkond, mis on tarbijate kasu ja ettevõtlike inimeste huvides," sõnas majandusminister Kristen Michal.
Eelnõu kasutab sõidujagamise puhul terminit "kokkuleppevedu", millele polnud seni veel nõudeid ette nähtud. Kokkuleppeveoks loetakse vaid sellist tasulist sõitjatevedu, mis on vastavas elektroonilises süsteemis (näiteks Taxify, Uber) registreeritud.
See süsteem peab omakorda vastama teatud nõuetele, näiteks peab see säilitama andmeid tehtud sõitude kohta tagades seejuures sõitjate andmete konfidentsiaalsuse, kuvama sõidu tellimisel juhi nime ja sõiduki registreerimismärgi, kõik teenusega kaasnevad tasud jms.
Samuti peab sõidujagamise teenus olema selgelt taksoteenusest eristatav ja kokkuleppevedu teostav sõiduk ei tohi kanda takso tunnusmärke. Kui taksoteenuse puhul reguleerib ühistranspordiseadus eraldi kliendi õiguste kaitset, siis sõidujagamise puhul tuleb vaidluste lahendamisel lähtuda võlaõigusseadusest.
„Kindlasti ei tohi sõidujagamist üle reguleerida, et säiliks teenuste pakkumine atraktiivse täiendava sissetulekuallikana ka teenust pakkuvatele juhtidele. Praktika näitab, et igakordne kliendi hinnang juhile on toimiv ja püsiv kontroll teenuse kvaliteedi üle. Kui juhi keskmine hinne langeb alla teatud taseme, siis konto blokeeritakse ja teenuse operaator tegeleb juhiga edasi,” tõi Michal näiteks.
Kuna sõidujagamisteenused mõjutavad traditsioonilist taksoveo sektorit, teevad algatajad ettepaneku paralleelselt ühistranspordiseaduse muudatustega lihtsustada ka taksojuhtidele seatud nõudeid. Valitsuse tänasel arutelul leiti, et kõik ettepanekud vajavad veel Riigikogu majanduskomisjoni juhtimisel täiendavat arutelu huvigruppide, ministeeriumite ekspertidega ning maksuameti esindajatega.
