Investeerimine: kuhu naised oma raha paigutavad?

Kaks aastat tagasi novembris teeb Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare Facebookis üleskutse: investeerimishuvilised naised, andke endast teada, vahetame kogemusi.

Vaid mõne päevaga koondus muljetavaldav hulk naisi: 3. novembril 2014 lõi Kristi sotsiaalmeedias ametliku naisinvestorite grupi ja juba 15. novembril toimus klubi esimene reaalne kokkusaamine. Tänaseks on klubil liikmeid veidi üle 3500, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Finants ja Juhtimine.

„Erinevaid investeerimiskoolitusi ja -üritusi külastades oli näha, et naisi on neil pidevalt alla 20 protsendi,” tõi Kristi Saare välja peamise põhjuse, miks ta sotsiaalmeedia vahendusel uurida võttis, et kus on naised-investeerijad. „Investeerimist peetakse ikka rohkem meestemaailmaks. Vaadates erinevate investeerimisportaalide statistikat, rikaste edetabelit ja meediakajastust, ei paista välja, et Eesti naine investeeriks – näiteks Bondoras oli siis, kui mina alustasin, naisinvestoreid umbes 10 protsenti.”

Kes ja kus on öelnud, et rahaga peavad tegelema mehed? Mitte keegi, mitte kuskil.

Naised on vestlustes välja toonud, et investeerimismaailma sisenemine algajana on hirmutav, märgib Kristi Saare. Kuid mitte tema enda jaoks, kes ta alati selle teema vastu on huvi tundnud. Tänaseks on tal investeeringud kõigis kolmes põhilises investeerimisinstrumendis, nagu ühisrahastus, aktsiad ja üürikinnisvara. Ta ütleb enda kohta, et on kui ükssarvik investeerimismaailmas: naine, noor ja õpetaja. Mitte ükski neist kolmest ei vasta Tõelise Investori portreele. Aga kes ja kus on öelnud, et rahaga peavad tegelema mehed? Mitte keegi, mitte kuskil.

Eelmise aasta lõpus viisid klubilised enda keskel läbi küsitluse, et uurida, millised investorid nad on ja millesse eelistatakse investeerida.

„Nagu arvata oli, on klubis koos üpriski erineva kogemusega naised,” rääkis Kristi Saare. „Jaotus on enam-vähem sarnane sellega, mis tuli välja 2015. aasta alguse küsimustikus. Umbes 25% naisi koguvad veel raha ja tarkust, et investeerima hakata, umbes 30% on väga uusi alustajaid, kes teevad alles esimesi samme. Sealt edasi 25% naisi on veidi pikemalt asjaga tegelenud ning 15% ligi on pikemaajalise kogemusega naisi, kellel on ka suuremad investeerimisportfellid.”

Sotsiaalpangandus, ühisrahastus, kinnisvara
2,2% vastanutest võis ette näidata 250 000 euro ulatuses investeeringuid. Kõige rohkem oli neid, kelle investeeringud jäid 2500–25000 euro vahele. „Kui alustajad pole veel investeeringuteni jõudnud, siis edasijõudnute hulgas on ka neid, kes on juba finantsvabaduse saavutanud ja elavadki oma investeeringutest,” kommenteeris Saare. „Mitteüllatuslikult on väiksemate portfellide hulgas rohkem ühisrahastuse investeeringuid ning mida suuremaks portfelli kasvab, seda rohkem on seal aktsiaid ja kinnisvara.”

Kuid ühtset eelistuste toppi välja ei joonistu. Siiski, tipud olid veidi ette ennustatavad – sotsiaalpangandus, ühisrahastus, kinnisvada üürimine, Balti börs ja oma ettevõtte, nentis Kristi küsitlustulemusi vaadates. Ligi pooled küsitlusele vastajatest olid investeerinud sotsiaalsesse pangandusse (nt Bondora, Omaraha), kümne protsendi jagu vähem oli neid, kes olid raha paigutanud kinnisvara ühisrahastusse (nt Crowdestate, Estateguru) ja umbes 35 protsenti oli neid, kes investeerinud kinnisvarasse (üürimine).

Naisinvestorite klubi liikmeks saada on lihtne: piisab, kui ühined selle Facebooki grupiga. Edasi saad jälgida arutelusid, jagada kogemusi, küsida nõu, osaleda kõigil klubiüritustel.

Et ei tekiks hirmu, nagu oleks investeerimismaailm midagi sellist, mille kohta öelda, ah mis mina, tavaline inimene siia ronin. Viimati kogunesid klubilised selleks, et kuulata loengut võlakirjadesse investeerimisest.

„Oleme teinud üritusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele, aktiivseid osalejaid on alati 50 inimese ümber, klubilistele lisaks tuleb ka juhuslikke kuulajaid. Hooaja jooksul on üritustel 400–500 aktiivset osalejat. Inimestel on omad lemmikteemad, kes eelistab loengut kinnisvarast, kes huvitub ettevõtlusest,” rääkis Kristi Saare, kes, muide, lisaks inglise keelele õpetab koolilastele ka majanduse põhitõdesid. Klubiüritustel on ta kohanud ka oma endisi õpilasi: „Järelikult olen suutnud teema vastu huvi äratada.”