EMTA: Eestis on maksuvabade firmade kasutamise probleem kahanenud
Seoses nn. Panama paberite skandaaliga vastab Eesti maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik.
Kui tõsine on kaasaajal Eestis maksuvabade firmade kasutamise probleem?
Kindlasti on olukord oluliselt parem kui veel üheksakümnendate lõpus, kui madala maksumääraga territooriumite kasutamist äritegevuses võis pidada tavaliseks. Eelkõige on arenenud just ettevõtluskultuur ning offshore firmade kasutamine maksudest kõrvalehoidumise või tulude varjamiseks ei kuulu reeglina tänapäevase äritegevuse juurde. Aeg-ajalt küll puutume veel kontrollide käigus mõne ettevõttega, mille omanikeringis on madala maksumääraga territooriumi äriühing, aga silmatorkavat probleemi ei ole seni täheldanud.
Milleks neid kasutatakse?
Madala maksumääraga territooriumides registreeritud äriühing ei tähenda automaatselt, et ettevõte on seotud mittekorrektse tegevusega. Tegemist võib olla ka tavapärase ettevõtlusega. Probleemiks saab nimetada seda, kui offshore kasutatakse tulude varjamiseks.
Kui paljud Eesti eraisikud on tuludeklaratsioonis märkinud end mõne Panama maksuvaba ettevõtte omanikuks?
Füüsilise isiku tuludeklaratsioonil tuleb näidata seda, kui on saadud tulu mõnelt selliselt ettevõttelt ja möödunud aastal selliseid eraisikuid ei olnud.
Kas maksuamet algatab detailsema Panama paberite info põhjal, mis avaldatakse maikuus, maksualaseid uurimismenetlusi?
Kui avalikustatava info pealt on võimalik tuvastada maksuriske, siis on maksu- ja tolliameti kohus neid ka täpsemalt kontrollida. Kuna aga maksumenetlused on maksusaladuse kaitse all, siis kindlasti ei saa me võimaliku kontrollitoimingu fakti kinnitada konkreetsete ettevõtete puhul, kui edasiste avalikustamiste käigus peaks ka äriühingute nimed teatavaks saama. Julgustame aga neid ettevõtjaid meie poole pöörduma, et koos maksuasjad üle vaadata.
Kui palju jääb riigil hinnanguliselt saamata laekumata maksutulu maksuvabade firmade kasutamise tõttu?
Probleemi suurusele täpse hinnangu andmine on aga ka keeruline, kuna offshore’ideks kutsutakse neid territooriume just asjaolu tõttu, et andmevahetust teiste riikidega nad ei harrasta. Siiski on olukord aastatega paranenud ja erinevate teabevahetuslepingute kaudu osad piirkonnad ka teatud infot vahetavad.
