GRAAFIK: Ministeerium langetas majanduskasvu prognoosi, aasta teiseks pooleks ennustatakse nafta hinnatõusu
Sel aasta ministeeriumi prognoosi järgi kerkivad palgad kiiresti. Kuna inimeste tarbimisjulgus ei ole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus.
„Eesti majandus kasvab sel aastal ja see kasv tõotab järgmistel aastatel tulla kiirem. Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks," rääkis rahandusminister Sven Sester (IRL).
Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Praeguste prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.
Impordi kasv kujuneb tänavu aastal ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.
Investeeringute kasv tänavu ilmselt taastub pärast kaheaastast langust ja varude taastamine peaks samuti panustama positiivselt sisenõudluse kasvu.
Keskmise palga kasvutempo püsis mullu kuue protsendi juures. Tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti, kuna hinnad langesid. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes. Palkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu ja see kahandab Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa, kuna kiire palgakasv mõjutab negatiivselt võimet konkureerida hinnaga.
Kahaneva rahvastiku ja püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei ole oodata palgasurvete olulist alanemist. Kiire palgakasv esialgu jätkub ja keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu kuni viis protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, siis kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks.
Palgakulude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes püsib tänavu praegusel suhteliselt kõrgel tasemel, kuid peaks edaspidi mõnevõrra alanema, millele aitab kaasa ka tööjõumaksude langetamine.
Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ja jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti). Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb järgmisel aastal 2,7 protsendini.
Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea, seda osalt tänu maksu- ja tolliameti tulemuslikule tööle. Maksukoormuseks kujuneb tänavu 34,2 protsenti SKP-st. See peaks langema 33,3 protsendile 2020. aastal. Kavandatud maksumuudatused – sotsiaalmaksu langetus, maksuvaba tulu määra tõus ja madalapalgaliste tagasimakse – vähendavad tööjõu maksukoormust.
Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKP-st ja püsib tasakaalulähedasena 2017. aastal. Kuna majanduskasv on jäänud oodatust väiksemaks ja nii 2015. kui ka 2014. aastal jõudis eelarve nominaalselt ülejääki, on majanduse toetamine väikese nominaalse eelarvepuudujäägiga põhjendatud.
Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsendini SKP-st. Praeguste poliitikate jätkumise korral suureneb see 2017. aastal 0,5 protsendini SKPst.
