Panama skandaal: kuidas on ameeriklased ajaloo suurimast andmelekkest kõrvale jäänud?
Panama paberid tekitasid esmaspäeval tormi üle terve maailma. Selgus, et 140 poliitikut enam kui 50 riigist, kaasaarvatud Venemaa president Vladimir Putin ja Islandi peaminister Sigmundur David Gunnlaugsson, on seotud Panama offshore-firmadega.
Hoolimata oma ulatusest on skandaal seni aga vaid vaevu puudutanud USA eraisikuid ja ettevõtteid. USAs ei ole toimunud massilisi meeleavaldusi nagu juhtus Islandil, kus nõuti Gunnlaugssoni tagasiastumist, kirjutab Poltico.
Samuti ei ole seni mitte ükski USA juhtidest pidanud ümber lükkama süüdistusi maksudest hoidumises nagu pidi tegema Putin.
Kuidas on ameeriklased seni jäänud kõrvale ajaloo suurimast andmelekkest? Selle põhjuseks ei ole see nagu ei kasutaks rikkad ameeriklased offshore-firmasid USA maksudest hoidumiseks. Kasutavad ikka. Aastal 2014 oli see summa hinnanguliselt tervelt 1,2 triljonit dollarit.
Ameeriklased ei paiguta raha Panamasse
Maksudest hoidumine on tõsisem probleem arengumaades, kus maksureeglid on nõrgad ja seadused, mis peaksid takistama maksudest hoidumist, on ebaefektiivsed. Kui rikkad ameeriklased aga tahavad maksudest hoiduda, siis nad kasutavad selleks Singapuri, Kaimanisaari või Bermudat. Nad ei paiguta oma raha Panamasse.
Kui nii-öelda Panama paberid oleksid lekkinud 1980ndatel, siis oleks skandaal puudutanud ilmselt rohkemaid ameeriklasi, sest toona oli Panama ekspertide sõnul ameeriklaste seas palju populaarsem kui praegu.
Kuid 1989. aastal, kui võimul oli president George H.W. Bush, tungis USA Panamasse ja kukutas diktaator Manuel Noriega. Pärast seda on rikkad ameeriklased suuresti Panamat vältinud.
