Pagulastega seotud kulude katmiseks võeti reservist ligi 2,5 miljonit eurot
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on julgeolekuohu tuvastamise kõrval põhiliselt tegu rändekriisist tulenevate täiendavate ametikohtadega seotud kulude kattega.
Kuna Eesti ei ole varem ümberpaigutamise ega -asustamise programmides osalenud, on sotsiaal- ja siseministeeriumi jaoks tegu uute tegevustega, mis toob kaasa tavapärasest suurema koormuse ja vajaduse täiendavate töötajate järele.
Siseminister Hanno Pevkur selgitas valitsuse pressikonverentsil, et siseministeeriumile tehtud enam kui 2,4 miljoni eurosest eraldusest enamik kulub sellele, et Itaalias ja Kreekas inimesi hoida, sinna intervjueerijaid viia ja tagada, et taustakontrollid oleks tehtud.
Kreekas ja Itaalias on Pevkuri sõnul enamasti tegutsemas 3–4-liikmeline meeskond. Püsivalt on kohal sideohvitser Priit Põdra, kes tegutseb nii Kreekas kui ka Itaalias. Sellest nädalast on Türgis sideohvitserina ka senine Harku kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts, kellele valitsus täna andis diplomaatilise passi, et ka otse Türgist põgenikke võtta.
„Kui on kokku saadud piisav hulk inimesi, siis – vastavalt vajadusele – kas korra või kaks korda kuus saadame kohale vastava meeskonna, kuhu kuulub kaitsepolitsei esindaja, vajadusel täiendavalt politsei- ja piirivalveameti esindaja ja sotsiaalministeeriumi esindaja ja tõlk,“ loetles Pevkur, kes intervjuusid läbi viimas käivad.
„Toimikuid on olnud menetluses rohkem, kui oleme jah öelnud,“ nentis Pevkur, kelle sõnul pole öeldud kellelegi otseselt ei, aga mõnel puhul on inimesed kas ise öelnud, et nad ei soovi Eestisse tulla, või on menetlus jäänud poolikuks, kuna isikud pole olnud enam kättesaadavad. Eesti „ei“ saaks põhineda eelkõige ohuhinnangul.
Praegu on menetluses 15 toimikut, kelle osas osatakse vastus anda paari nädala jooksul. „Eile-üleeile viidi läbi enamik intervjuusid, täna on plaanis Kreekas kohapeal viimane intervjuu ühe perekonnaga ja seejärel saame hakata hindama kogutu põhjal, kas need inimesed on kõik sellised, keda saame Eestisse tuua,“ sõnas Pevkur.
Siseministeeriumi rahataotlus jaguneb kaitsepolitseiameti ning politsei- ja piirivalveameti vahel. PPA osas sisaldab see täiendavate ametikohtadega seotud tööjõu- ja majandamiskulusid, kaasnevaid lähetuskulusid, koolitus- ja väljaõppekulusid PPA teenistujatele ning vastuvõetavate kohanemisprogrammi materjalide tõlkimise kulusid.
Sotsiaalkaitseminiser Margus Tsahkna selgitas omakorda, millele kulub sotsiaalministeeriumile pagulastega seoses tehtud eraldus ligi 97 000 eurot.
„Meil on rida tegevusi, mis puudutab põgenike vastuvõtmist, kui nad Eestisse jõuavad. Need on seotud eelkõige reeglite täitmisega: lõimumisprogrammid, tugiisiku väljakoolitamine ja ka lisaks muud toimingud, ja ka lisatööjõud perspektiivis, kuna meil on ministeeriumis olnud natuke üle ühe koha ametnike töökohti, kes tegelevad põgenike vastuvõtmisega – selge, et neid on vaja natuke juurde,“ sõnas Tsahkna. Sotsiaalministeeriumi rahataotlus sisaldab kolme ametniku tööjõukulu.
Vastavalt Euroopa rändetegevuskavale võtab Eesti kahe aasta jooksul ümberpaigutamise ja -asustamise programmide kaudu vastu kuni 550 inimest. Sellele lisanduvad tavapärase rände teel saabuvad varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad.
