„Eesti valitsuse eelarvet ja reserve puudutav poliitika on läbi aegade olnud silmakirjalik,“ ütles finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho. Tema sõnul on alati räägitud vajadusest heal ajal tagavara koguda, et seda siis kriisiolukorras tagasilöökide pehmendamiseks kasutada.

Ka maksuameti eksjuhi ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on selline reservide kasutamine küsitav.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole praeguses finantsturgude olukorras otstarbekas hoida põhjendamatult suurt likviidsusvaru.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer kinnitab samas, et Eesti riigi rahanduse tervis on korras. "Eesti riigivõlg on väike, eelarve on vähemalt struktuurses tasakaalus ja reservid piisavad. Mingiks häirekella löömiseks põhjust ei ole," leidis ta.

"Kui rääkida reservide taastamisest kriisiaja tasemele või lihtsalt suurendamisest, siis taastamise eesmärgi on küsimärgi alla seadnud nii OECD kui Maailmapank. Piisab miinimumpuhvrist, mis Eesti puhul on hetkel ca 500 miljonit eurot, likviidsusreserv märtsi seisuga on ca 800 miljonit eurot," ütles Holsmer.

"Kui likviidsusreserv on vajalik riigi igapäevase rahavoo juhtimise instrument, siis võimaliku majandussurutise korral on olulisim reservide määr Töötukassas ja sealsed reservid on piisavad, et mitte öelda külluslikud. Lisaks on riigil varu ka stabiliseerimisreservi näol,“ jätkas ta.