Eesti äriajaloo säravamad offshore`d: raha liigutasid nii kristlikud laulikud kui suurtöösturid
Panama paberite lekke valguses tasub meenutada Eesti 25 aasta äriajalugu, kus offshore´ide kasutamine oli sageli pigem reegel, kui teab mis eriline erand. Siinkirjutaja ei võta endale kohtumõistja ega maksuameti privileege. Ei ole mõtet võrrelda 2016. aasta äritavasid ja seadusandlust 1990ndate aastate keskpaiga kommete ja õiguskeskkonnaga.
Olgu algatuseks öeldud, et a priori ei tähenda offshore`ide kasutamine (maksu)kuriteo sooritamist. Offshore`e võib registreerida ja kasutada ka pärast nn Panama paberite ümber vaibuvat poleemikat. Niisiis, kes Eesti ettevõtjatest on silma paistnud erinevatel põhjustel offshore`ide kasutamisega? Järgnev ei pretendeeri täiuslikule ülevaatele, kuid annab aimu, millistes valdkondades maksuparadiiside ettevõtteid kasutati ja kes neid kasutasid.
Maksuamet süüdistas respublikaanist ärimeest Tõnis Paltsu (nüüdne IRL) maksudest kõrvalehoidmises, sest Paltsule kuulunud Levicom ASi aktsiatega tehti 1999. aasta jaanuaris kaks järjestikust tehingut, kus algul oli aktsiate väärtuseks 700 000 eurot ja juba kahe päeva pärast 45 miljonit eurot. Tele2 AB maksis Levicom B.V.-le 48 miljonit eurot, millest ettevõte kandis 45 miljonit eurot kapitali tagasimaksena enda omanikfirmale Levicom N.V. Hollandi maksuinspektoriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksti ülejäänud summa Levicom N.V.-le dividendina ja sellelt peeti Hollandi riigi kasuks kinni 8,3% maksu. Levicom N.V. sai raha mitmes osas aastatel 1999-2002. Hollandi seaduste järgi võisid firma omanikud sealt dividendi tulumaksu maksmata välja võtta.
Eesti maksuamet asus Aivar Sõerdi juhtimisel Tõnis Paltsu kui eraisiku maksuasju uurima 2002. aastal. Maksuasja uurimine külmutati 2003. aastal pärast seda, kui Palts sai rahandusministriks ja vahetas välja maksuameti juhtkonna eesotsas Sõerdiga. Esialgu oli kavas Paltsu maksuasja revisjon lõpetada 2003. aasta lõpuks, ent see jätkus 2005. aasta alguseni.
Riigikohus ei võtnud 2. augustil 2007 menetlusse Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebusi Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi maksuvaidluses. Sellega jõustusid ringkonnakohtu otsused, millega tühistati Paltsule ja Peegile täiendava tulumaksu määramise maksuotsused.
Seega lõppes üle nelja aasta kestnud maksuasi, milles maksuamet oli seisukohal, et viis AS Levicom füüsilisest isikust residendist aktsionäri (sealhulgas Tõnis Palts ja Toomas Peek) said aastatel 1999-2000 AS Levicom aktsiate müügist tulu, mille jätsid tahtlikult deklareerimata.
Telesaade "Pealtnägija" tõi välja juhtumi, kus Mossack Fonseca loodud varifirmaga peteti Eesti riiki. Peategelane on piimakuningas Oliver Kruuda, firma Hodge Bay Investments ja 17 miljonit krooni. Paberid näitavad, et Briti Neitsisaartel registreeritud firma Hodge Bay Investmentsi soetas 2004. aastal 928 dollari eest Tallinnas Mustamäel tegutsenud firma.
"Pealtnägija" ei tea, kes on selle tegelik omanik, sest sellesse lahtrisse märgiti paberites omakorda firma, mis on registreeritud Niue saareriigis. Aga. See sama Hodge Bay Investments ilmub varsti pärast loomist välja skandaalses loos Eestis.
Nimelt avastas maksuamet järelkontrolli tehes, et Oliver Kruuda firma ostis samalt Neitsisaarte ettevõttelt arulagedalt kalli juustutootmisliini oma Paide tehasesse.
Maksuameti peajurist Karolin Lorents ütleb, et Kruuda skeem oli hästi lihtsasti tehtud. "Kõigepealt osteti juustuseade umbes 600 000 euro eest. Kui see oli olemas, vormistati sama tehing teist korda 3,5 miljoni euro eest. Ja kõik see raha, mis sealt vahele sealt üle jäi, see siis saadi maksuvabalt välja viia. Kruuda korraldas kogu selle tehingu, nii tuleb ka kohtuotsusest välja, andis juhiseid, otsis investoreid, rääkis tehingu asjaolud läbi," kirjeldas jurist telesaates.
Otsuses seisab siiski selgelt: "Kruuda oli fiktiivse tehingu sõlmimise organisaator ja huvitatud isik" ning tema tegevus „fiktiivsete arvete kajastamisel oli suunatud maksupettuse toimepanemisele."
Paberid näitavad, et samal ajal, kui Oliver Kruuda maksuametiga kohut käis, äratati vahepeal riiulile pandud Hodge Bay 2014. aastal jälle ellu ja direktoriks ja omanikuks pandi ei keegi muu kui kunagine investeerimispankur Kalle Norberg.
Aga veel segasemaks läheb. Lekkinud paberitest nähtub, et riiulifirma ajutises elluäratamises mängis rolli advokaat Hannes Vallikivi, kes saatis otse Mossack Fonseca kliendihaldurile selle kohta mitmeid instruktsioone. Vallikivi, kellest on tänaseks saanud Advokatuuri esimees, keeldub kliendisaladusele viidates kommentaaridest, aga kinnitab, et pole teinud midagi ebaseaduslikku.
Maksuameti esialgne nõue oli 17 miljonit krooni, vaidlus kestis lõpuks ligi 10 aastat ja päädis tänavu veebruaris lõpuks sellega, et Kruuda peab isiklikult maksma üle 300 000 euro. Maksuamet nägi esimest korda pabereid salapärase Neitsisaarte firma sünni kohta Pealtnägijas.
Maksuameti peajuristi sõnul oleks oluliselt keerulisem olnud riigilt raha välja petta, kui Kruuda oleks sinna Eesti firma vahele pandud. "Need põhjendused oleksid siis kindlasti olnud võib-olla veel loomingulisemad..," nentis Lorents.
Oliver Kruuda ei ole aga "Pealtnägija" käsitlusega põrmugi nõus. "Maksupettust ei ole kindlasti tehtud. See kohtuotsus on nüüd lõplikult jõustunud, on ju, ja seal see sisuliselt jäi see asi arutamata sellepärast, et riigikohus ei võtnud seda uuesti menetlusse," ütles Kruuda saates.
20,15% Tallink Grupi aktsiatest kuulub Kaimani saartel registreeritud ettevõttele TRG Allocation Offshore Ltd. Baltic Cruises Holdings ostis BHI ja BCI omades alates 15. märtsist kontrolli nende ettevõtete üle.
BCH ehk Baltic Cruises Holding L.P. omab 121 693 230 Tallink Groupi aktsiat. BCI ehk Baltic Cruises Investment L.P. omab 14 089 143 Tallink Grupi aktsiat. BCH-l kuulub 18,06% Tallinki aktsiatest ja BCI-le 2,09% aktsiatest.
Panama advokaadibüroo Mossack Fonesca klient oli ka Edgar Savisaare kunagine „laenuandja“ Pipa Business Corporation. Aastaid pärast tehinguid Panama lekkega ilmsiks tulnud dokumendid Savisaare toonasele Pipa Business Corporationile oluliselt valgust juurde ei heida, kirjutas Äripäev.
Nii on üks Seišellide firma Pipa Business Corporationi direktor, teine Seišellide firma finantsjuht ja kolmas Seišellide firma haldusjuht. Kõik kolm firmat on registreeritud samale Seišellide pealinna Victoria aadressile ühes ärimajas.
Ükski Pipa Business Corporationi aktsionär ehk tegelik kasusaaja ja otsustaja Panama lekke dokumentidest välja ei tulnud. Dokumentide hulgas on küll aktsionäride kinnitamise sertifikaate, kuid need on täitmata, st stiilis „täida lüngad“.
Mitme allika kinnitusel on Urmas Sõõrumaale kuulunud Signaal 2013. aasta maist Küprose ettevõtte käes. Foore, liiklusmärke ja teekattemärgistust valmistav, paigaldav ja hooldav Signaal on aastaid pealinnas riigihankeid võitnud. Enamgi veel, ettevõtte rahavoost moodustavad avalikud hanked lõviosa. Näiteks 2012. aastal läbi viidud kolm Tallinna transpordiameti hanget tagavad Signaalile kuni 2017. aastani vähemalt 3,6 miljoni eurose maksumaksjalt tuleva rahavoo.
Avalikust rahast sõltuv ja rahamasinana tuntud ettevõte mõisteti 2012. aasta lõpus pistisekuriteos süüdi, misjärel ettevõte „tegi Merkot”. Nimelt jagunes ettevõte nii, et kuritegu jäi maha vanasse kesta, aga kogemused, oskused ja tegevus kolis uude, mille nimi on Signaal TM. Põhjuseks tõik, et seaduse kohaselt ei tohi kriminaalkorras karistatud ettevõtted hangetel osaleda.
2013. aasta kevadel sai Signaal ka uue omaniku, kuid seegi ei muutnud ettevõtet läbipaistvaks. Algatuseks kolis aastaid Nordea esinduskontol seisnud – tegelikkuses Šveitsi firma Neue Zuger Treuhand AG omand – Signaali osalus tagasi Eestisse. 2012. aasta oktoobris sai ettevõtte omanikuks CG Invest ehk Krimelte Tempsi juhatuse liige ja Pilguse mõisa omanik Tiit Arro.
Äriregistri andmetel vahetas 2013. mai keskel omakorda omanikku CG Invest, mille osanikuks sai Küprose firma Luce Invest Limited. Kuigi Signaali tegelikud omanikud on maksuparadiisi ettevõttes peidus, istuvad Küprose omaniku soovil firma nõukogus endiselt kuni 2017. aasta novembri keskpaigani nii Urmas Sõõrumaa hea semu, meelelahutusärimees Andres Peets kui ka Sõõrumaa endine investeeringute juht Raiko Uri.
Tiit Arro ei anna vähimatki vihjet selle kohta, kelle raha esindab CG Investi kaudu liiklusmärgifirmas Luce Invest Limited. Vastne EOK president Urmas Sõõrumaa sõnas toona, et ta ei ole Signaali omanik. Kuna hangetel ei ole omaniku läbipaistvus nõutav, jätkab Tallinna linn koostööd hämara taustaga ettevõttega.
