„Meie põlvkond kasvas üles usus, et ebakindlateks aegadeks ja järgmise põlvkonna aitamiseks tuleb raha kõrvale panna,“ ütles 68-aastane endine reklaamialal tegutsenud ettevõtte juhatuse liige. „Euroopa keskpanga rahapoliitika tõttu säästutoodete intressitulu puudumine on väga ebamugav,“ lausus ta.

Euroopa keskpanga rekordmadalad intressitasemed on läinud Draghi keskpanga juhiks saamise ajast 2011. aastal rahaasjades konservatiivsetele sakslastele, kes eelistavad kinnisvarasse või aktsiaturule raha paigutamise asemel hoiuseid, maksma 125 miljardit eurot. Sellise numbrini jõudis Deutsche Postbanki analüüs.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles aprillis, et Draghi rahapoliitikast tekkinud mure võib külvata usaldamatust Euroopa institutsioonide vastu ja on söödaks populistlikele gruppidele nagu näiteks Alternative für Deutschland (AfD). See erakond röövis märtsis kolme liidumaa valimistel liidukantsleri Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlikult Liidult hääli. AfD kutsus üles Saksamaa lahkumisele euroalalt või euroala korrapärasele lammutamisele.

„Sellel teemal on potentsiaal muutuda poliitiliselt plahvatusohtlikuks,“ ütles majandusuuringute keskuse DIW president Marcel Franzscher. „Saksa majandusel näib minevat hästi ja seetõttu küsivad paljud vanemad inimesed endalt, et miks meie ei saa sellest osa.“

Valitsus on probleemi tähele pannud ja teeb 2016. aastal enam kui 4% pensionitõusu. See oleks 23 aasta suurim pensionitõus. Mure säästude pärast ja pensionäride olukord kõditab närve eriti vananeva rahvastikuga Saksamaal. See tähendab, et tulevikus on pensionäre toetamas üha vähem töötajaid. Praegu peavad tööealised inimesed enda pensionipõlvele mõeldes säästma üha rohkem raha. Et intressitase on madal, on inimesed sunnitud veelgi rohkem säästma, et saada pensionipõlveks kokku plaanitud summa.

Parlamendis eelarveasjadega tegelev kõneisik Eckhardt Rehberg ütles, et nad saavad nädalas valijatelt tosinaid kirju, kus muretsetakse säästude pärast.

„Vahel on kirjad päris emotsionaalsed, sageli käsitsi kirjutatud, kuid harva liialdustega,“ ütles ta. „Nende inimeste muresid tuleb võtta tõsiselt.“

Euroopa keskpanga rahapoliitikas ei paista lähiajal muudatust tulevat. Draghi jätkas märtsis intressitaseme alandamist, tõmmates baasintressimäära nulli ja hoiuste intressimäära miinus 0,4 protsendile. Bloombergi poolt küsitletud analüütikud on seisukohal, et suvel jätkab keskpank rahapoliitika lõdvendamist.

Paljud sakslased näevad keskpanga tegevuses nende huvide ignoreerimist 19-liikmelise euroala majanduslikult nõrgemate maade majanduse toetamiseks.

„Saksa säästud ohverdatakse Euroopa rahapoliitika nimel,“ ütles ühe ettevõtte juht Bernd Maier Heidelbergist. „Saksamaa valitsus peab midagi tegema tulevaste pensionäride toetamiseks, et vältida vanaduses vaesust.“

Säästude madal tootlus tähendab tulevikus vähem heldeid pensione. Ligi pooled töötajatest, kes lähevad pensionile 2030. aastal saavad pensionit alla elatusmiinimumi, teatas läinud kuul WDR viidates oma projektsioonidele. Praegu pensionipõlveks säästma hakkajad peavad nüüd investeerima kolmandiku võrra rohkem kui enne finantskriisi, ütles Saksa hoiupankade liidu peaökonomist Andreas Bley.

„See on üsna veider, kuna madalad tootlused peaksid vähendama huvi säästmise vastu, kuid samal ajal on suurenenud rahaline ettevaatlikus tagamaks seda, et pensionipõlves ei tabaks inimesi negatiivne üllatus,“ ütles Bley.

Keskpankurid ütlevad, et kui poliitikud näeksid rohkem vaeva oma maade majanduste parandamiseks, siis saaks keskpank teha vähem. Euroopa keskpanga rahapoliitikat määrava komitee liige Benoit Coeure nimetas rahapoliitika teemalist kriitikat kõrvalšõuks.

„Debatt ei keskendu piisavalt rahapoliitika laiematele makromajanduslikele tagajärgedele,“ kirjutas läinud nädalal Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann. „Inimesed ei ole ainult säästjad – nad on ka töötajad, maksumaksjad, ja laenuvõtjad, kes saavad tulu madalatest intressitasemetest.“

Osad sakslased ei jõu ära oodata keskpanga rahapoliitilise kursi muutust. Kartes, et nullilähedased intressimäärad saavad pikaajaliseks reaalsuseks, otsustas detsembris pensionär Damm osta Berliini korteri, kus elab tema tütar.

„Ma ei uskunud iial, et ma sellises vanuses investeerin kinnisvarasse, kuid selleks sundis mind rahapoliitika,“ ütles ta. „Ma tahtsin olla kindel, et raha on turvaliselt paigutatud, et see hoiaks ka järgmisele põlvkonnale väärtust.“