Kuidas aga teada saada, kas maksame elektri eest rohkem kui vaja?

Eesti keskmise korteri (tarbimisega ca 2 600 kWh/aastas) aasta elektriarve ei tohiks täna ületada 240 eurot ning majaomanik (tarbimisega ca 10 000 kWh/aastas) ei peaks maksma elektri eest rohkem kui 840 eurot.

Tarbija saab mõjutada elektrienergia osa, mis moodustab ca 40 protsenti elektriarvest (60 protsenti arvest moodustavad maksud ja võrgutasu).

Mida teha, kui arve on suurem?

Kõigepealt oleks vaja kriitilise pilguga üle vaadata oma elektripakett. Elektripaketi valikule tasub mõelda, sest kui te pole sellega kunagi tegelenud, siis ostate elektrit üldteenuse alusel ja maksate tõenäoliselt rohkem.

Tihti tuleb tarbijale üllatusena asjaolu, et end turuga kurssi viimiseks ning oma pakkuja odavama vastu vahetamiseks kulub vaid 10 minutit. Soodsaima elektripaketi otsimine ja leidmine, lepingu lõpetamine ja uue paketiga ühinemine on tasuta.

Kuidas valida endale sobivaim elektripakett?

Elektripaketi vahetamine on lihtne, enamus teeb seda kodus interneti iseteeninduses, arvuti tagant tõusmata. Soodsaima paketi leidmiseks on kõigepealt vaja välja uurida, kui palju te aastas elektrit tarbite.

Selleks tuleb teha kaks sammu:

  1. lähete Eleringi Andmelao lehele, tuvastate end ID-kaardiga ja näete enda elektritarbimise andmeid või uurite oma tänaselt elektrimüüjalt.
  2. Kui andmed on käes, saate sõltumatu hinnavõrdlusportaali Elektrihind.ee abil kalkuleerida ja võrrelda kõiki Eesti elektrimüüjate pakette ning valida välja sobivaim.

Mingeid ohtusid paketivahetusega ei kaasne. Teie elektrivarustatus ei katke ja kui mingil põhjusel soovite oma vana paketti tagasi või näiteks börsipaketi pealt fikseeritud paketi peale minna, siis saate seda teha trahvivabalt, vajadusel juba järgmisel kuul.

Oleme erinevad tarbijad, erinevate võimaluste ja vajadustega ning kõigil meil on võimalik kontrollida, missugust hinda me maksame. Seda õigust tasub kasutada.