Möödunud aasta esimeses kvartalis oli Eesti Energia puhaskasum 54,7 miljonit eurot ehk enam kui kaks korda rohkem kui tänavu.

Ettevõtte käive langes 2015. aasta esimese kvartaliga võrrelduna 10% ja kulumieelne ärikasum 31%. Kulumieelse ärikasumi languse taga olid nii elektri kui ka õlitoodete vähenenud müügimahud ja langenud turuhinnad, samuti mõjutasid võrdlusbaasi mullu samal perioodil toimunud ühekordse iseloomuga tehingud.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et ettevõte suutis kasumlikkuse säilitada vaatamata erakordselt madalatele energiahindadele aasta alguses. „Jaanuaris langes nafta maailmaturuhind tasemele, kus see ei ole olnud alates 2004. aastast. Loomulikult muutis see energiaettevõtete jaoks olukorra väga keeruliseks ning selles kontekstis on 19 miljoni eurone puhaskasum hea tulemus,“ rääkis Avila.

„Jaanuar oli seekord korralik talvekuu, mis kasvatas elektritarbimist ning aitas mõnevõrra tasakaalustada madalatest naftahindadest tingitud õlimüügi kukkumist. Eesti Energia tegi jaanuaris järjest mitu elektritootmise rekordit ning eksportisime elektrienergiat suurel hulgal ka naaberriikidesse," lisas Avila.

See kinnitas Avila sõnul, et Eesti Energia elektrijaamad on endiselt kogu regioonis väga vajalikud ning siin toodetud elekter on oluline ekspordiartikkel. "Näiteks jaanuaris eksportisime Soome üle kahe korra rohkem elektrit kui möödunud aastal kokku ning elektri keskmine turuhind oli Eestis madalam kui põhjanaabritel,“ sõnas ta

Elektrienergiat tootis Eesti Energia esimese kvartaliga 2,2 teravatt-tundi ehk 5% vähem kui 2015. aasta esimeses kvartalis. Kontserni elektritoodangu vähenemise tingis elektri langenud turuhind.

Aasta alguses alustas tööd Leedu ja Rootsi vaheline Nord-Balt merekaabel, mis toob Baltikumi odavat Skandinaavia hüdro- ja tuumaenergiat. Kaabli mõju oli selgelt näha ka langenud Läti ja Leedu elektrihindades.

"Samas vähendab Nord-Balt kaabel pikalt ülekoormatud Eesti ja Läti vaheliste ülekandeliinide koormust ning võimaldab Eestist rohkem elektrit Lätti eksportida,“ lausus Avila. Keskmine elektrihind Nord Pooli elektribörsi Eesti piirkonnas oli 31,8 eurot megavatt-tunni eest, mis on 2% madalam kui aasta varem.

„Elektrimüügi puhul on positiivne, et oleme suutnud müüki kasvatada Lätis ja Leedus kokku 31% võrra. Müügikasv on tulnud tänu lisandunud klientidele. Lätis kasvas Eesti Energia turuosa 15 ja Leedus 6 protsendini, Baltikumis kokku aga 27 protsendini,“ lisas Avila.

Põlevkivi toodang langes viiendiku võrra

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia kvartaliga 21% vähem kui möödunud aasta esimese kolme kuuga. Kokku tootsid Eesti Energia õlitehased 67 000 tonni põlevkiviõli. Maailmaturu madalatest hindadest tulenevalt langes ka õli müük, kuna mõistlikum oli õli müümise asemel ladustada.

Samuti planeeris Eesti Energia madalate õlihindade perioodi õlitehaste suuremad hooldustööd, mille käigus oli vajalik seadmed seisata. Uus Enefit280 õlitehas tootis kvartaliga 38 000 tonni põlevkiviõli ehk ligi 60% kontserni vedelkütuse kogutoodangust.

Eesti Energia investeeris esimese kvartaliga 32 miljonit eurot, millest 18 miljonit kulus elektrivõrgu parendustöödeks. Kontserni tütarettevõte Elektrilevi ehitas ja rekonstrueeris alajaamu ning rajas 421 kilomeetrit uut ilmastikukindlat elektriliini. Samuti jätkus kaugloetavate elektriarvestite paigaldamine elektritarbijatele, mis lõpeb käesoleva aastaga ning vabastab kliendid näiduteatamise kohustusest ja võimaldab võrguettevõttel rikkeid kiiremini likvideerida.

Auvere katsetused jätkuvad

Auvere elektrijaamas jätkusid veebruarini energiaploki katsetused, seejärel täiustati elektrijaama tolmufiltreid. Elektrijaama katsetused jätkuvad ning jaama vastuvõtmine ehitajalt on planeeritud teise kvartalisse.

Auvere elektrijaam ühendati elektrivõrguga 2. mail 2015. aastal ning on selle ajaga tootnud üle 700 gigavatt-tunni elektrienergiat.