Euroopa Komisjoni värske prognoos: kasv on tagasihoidlik, ootusi on kärbitud

Euroopa majanduskasv saab ka edaspidi olema tagasihoidlik, sest peamiste kaubanduspartnerite tulemused on halvenenud ja mõnede siiani kasvu toetanud tegurite mõju hakkab kaduma, selgub Euroopa Komisjoni värskest kevadisest majandusprognoosis.

Komisjon eeldab oma kevadprognoosis, et 2016. aastal on see 1,6% ja 2017. aastal 1,8%, võrreldes 2015. aasta 1,7%ga. Talveprognoosis ootas komisjon selleks aastaks 1,7% kasvu ja tulevaks aastaks 1,9%. ELi SKT kasv peaks aeglustuma läinud aasta 2,0%-lt 2016. aastal 1,8%ni ja kiirenema 2017. aastal taas 1,9%ni.

„Euroopa majanduse elavnemine jätkub, kuid üleilmne keskkond soodustab seda vähem kui varem. Tulevane majanduskasv sõltub üha rohkem meie endi loodud võimalustest. See tähendab, et tuleb tõhustada struktuurireforme, et lahendada paljudes riikides pikaajalised probleemid, milleks on avaliku ja erasektori kõrge võlatase, haavatavused finantssektoris või konkurentsivõime vähenemine. Tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu, rohkem töökohti ja head sotsiaalsed tingimused inimeste jaoks saab tagada ainult otsustavate poliitikameetmetega, millega reformitakse ja moderniseeritakse majandust,“ tõdes euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas, et majandus taastub euroalal endiselt ebaühtlaselt, seda nii liikmesriikide lõikes kui ka ühiskonna nõrgimate ja tugevaimate seisukohast.

2017. aastaks peaks kasvama kõigi liikmesriikide majandus
Majanduskasv enamikus liikmesriikides prognoosiperioodil kiireneb või püsib üldjoontes stabiilne. Eeldatavalt kasvab järgmisel aastal kõigi liikmesriikide majandus, aga kasvumäär eri liikmesriikides peaks jääma ebaühtlaseks.

Euroala netoeksport pärsib arvatavasti majanduskasvu ka 2016. aastal, kuid muutub 2017. aastal neutraalseks. Kasv sõltub seega sisenõudlusest: investeeringud peaksid nii euroalal kui ka Euroopa Liidus suurenema järgmisel aastal 3,8%ni ja eratarbimine peaks muutuma mõõdukamaks, kuna inflatsiooni oodatav kiirenemine vähendab reaalsete sissetulekute kasvu.

Olukord tööturul paraneb
Eelduste kohaselt jätkub olukorra paranemine tööturul mõõdukas tempos. Selle taga on viivitusega reageerimine tsükliliste tingimuste paranemisele ja talitsetud palgakasv. Mõnedes liikmesriikides aitavad uute töökohtade loomisele netoarvestuses kaasa ka viimastel aastatel rakendatud tööturureformid ja eelarvepoliitilised meetmed. Ehkki erinevused tööturul ei kao niipea, langeb euroala töötuse määr 2016. aastal eeldatavalt 10,3%-le ja 2017. aastal 9,9%-le (2015. aastal oli see 10,9%). Ootuste kohaselt langeb töötuse määr ELis tervikuna 2015. aasta 9,4%-lt 2016. aastal 8,9%-le ja 2017. aastal 8,5%-le.

Eelarveväljavaated paranevad
Valitsemissektori eelarvepuudujääk nii euroalal kui ka ELis peaks nii sel kui ka järgmisel aastal jätkuvalt vähenema tänu majanduskasvule ja madalatele intressimääradele. Euroala kui terviku valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks vähenema 2015. aasta 2,1%-lt SKTst (ELis 2,4%) 2016. aastal 1,9%ni SKTst (ELis 2,1%) ja 2017. aastal 1,6%ni SKTst (ELis 1,8%), seda eeldusel, et poliitikat ei muudeta. Euroala eelarvepoliitika on sel aastal eeldatavalt vähesel määral ekspansiivne. Valitsemissektori võla suhe SKTsse jätkab euroalal prognoosi kohaselt järk-järgult vähenemist, langedes 2014. aasta 94,4%-lt 2017. aastal 91,1%-le (ELis 85,5%).

Inflatsioon sõltub jätkuvalt energiahindadest
Naftahinnad hakkasid 2016. aasta alguses taas langema, viies inflatsioonimäära nullist allapoole. Lähiajal peaks see püsima nullilähedasena, kuna energiahinnad on madalamad kui aasta tagasi. Vähesel määral kallineva euro ja suhteliselt tagasihoidlike üleilmsete tootjahindade kontekstis on ka väline hinnasurve nõrk. Suurem inflatsioonimäära tõus peaks toimuma selle aasta teises pooles, kuna järk-järgult tõusevad energiahinnad ja kasvava sisenõudluse tulemusena ka omamaised hinnad. Tarbijahinnainflatsiooniks euroalal prognoositakse sel aastal 0,2% (ELis 0,3%) ja 2017. aastal 1,4% (ELis 1,5%).

Üleilmse majanduskasvu väljavaated on jätkuvalt kesised
Läinud aastal langes kasv väljaspool ELi ilmselt oma madalaimale tasemele alates 2009. aastast (2015. aastal 3,2%). Selle tingis majanduskasvu aeglustumine tärkava turumajandusega riikides. Maailma SKT kasvuväljavaated halvenesid veelgi, kuna suurte arenenud majandusega riikide majanduskasv aeglustus ja lootused kasvu mõõdukaks hoogustumiseks on ülimalt ebakindlad. Eeldatavalt kasvab maailma majandus 2016. aastal 3,1% ja 2017. aastal 3,4%.

Euroopa majanduse väljavaateid ohustavad märkimisväärsed riskid
Käesolevat prognoosi ümbritseb tuntav ebakindlus. Välisriskide hulgas on võimalus, et tärkava turumajandusega riikide, eriti Hiina aeglasemal majanduskasvul on oodatust tugevam ülekanduv mõju või et nende riikide majanduskasv osutub oodatust kehvemaks. Endiselt on suur ka geopoliitiliste pingetega seonduv ebakindlus ja sellel võib olla eeldatavast tõsisem mõju Euroopa riikide majandusele. Euroopa majanduskasvu võivad pidurdada ka järsud naftahindade muutused või finantsturu ebastabiilsus. Sellele lisaks on jätkuvalt märkimisväärsed ELi-sisese arenguga seonduvad riskid, näiteks riskid, mis on seotud struktuurireformide rakendamise tempoga või ebakindlusega ELi puudutava referendumi eel Ühendkuningriigis. Struktuurireformide positiivne mõju võib seevastu olla suurem kui arvatakse ja väga toetava rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse arvatust tugevam.