Miks te üritate pidevalt jätta muljet, justkui teid madalalt hinnanud kliendid ei saaks indeksitest aru ja käituksid meediaga rääkides pealekaebajatena? Püüate näidata, et kestvad probleemid on üksikjuhtumid ja tühised?

Millal me seda väitnud oleme?! Näiteks PPA-st rääkides teeme nendega tihedat koostööd. Aga PPA asejuht Tauno Tuisk ei ole selliste küsimustega, mida ta lehes esitas, minu poole pöördunud. Midagi ei juhtu ainult neil, kes midagi ei tee. Siin on korrelatsioon: kui tahta paremat, läheb töö kallimaks, sest n-ö materjal on kallim ja töö tegija hind on kõrgem.

Mis siin salata: enamiku heakorratöötajatest moodustavad mitte-eestikeelsed eestlased, kellega kommunikatsioon ei ole kõige ladusam olnud. See on lihtne tööjõud, kes saab aru lihtsatest instruktsioonidest. Kui juhised lähevad keerulisemaks, siis nende arusaamine ja suutlikkus kohe teistmoodi teha ei vasta alati ootustele. Kui koristusfirma vahetab personali suutlikumate inimeste vastu välja, siis teenus läheb kallimaks, sest need inimesed tahavad rohkem raha saada! Lihtne näide tehnohooldusest: spetsialistidel on mitmeastmeline süsteem, kus igale astmele on vastav sertifikaat. Aga mida kõrgem kategooria, seda kõrgemat palka ta soovib.

Väga väike on koolide rahulolu. Kas siin võib mängida rolli see, et enne olid koolidel oma koristajad-remondimehed, nüüd aga rangelt kella järgi saabuv puhastusteenindaja?

Arvatakse, et kõige lihtsam on koristaja amet. Kui ta teeb õhtupoolikul kaks tundi tööd, siis pole keegi nõus talle täispalka maksma. Selleks peab koristajal olema rohkem objekte, et töötunnid täis saada. Leida koolides 25-45-aastast, kes oleks ainult kooli koristaja - selliseid näiteid me palju ei tea.

Miks sobib koristajaks ainult kuni 45-aastane?


Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega