Kolm nõuannet kuidas saada maasikakorjajast edukaks maasikaettevõtjaks
1. Tegutse eesmärgipäraselt
Esmalt mõtle, millega tulevikus tegeleda tahaksid. Juba poisikesena mõistis Otsus, et tahab luua oma ettevõtte. Tema maasikakasvatajakarjäär sai alguse mõttest minna välismaale õpingute tarbeks raha teenima ja kogemusi hankima. Mõeldud-tehtud. Nii alustaski ta Šotimaal lihtsa maasikakorjajana, tunnipalk viis naela tunnis. Ometi ei kahelnud Otsus hetkekski, et see käik viib teda sammukese võrra unistusele lähemale. Ta töötas ka Austraalias 10 000 ha suuruses taimekasvatusega tegelevas farmis, Taanis kanakasvatuses ja Šotimaal lisaks maasikafarmile ka marjade pakkimiskeskuses.
Üsna kiirelt sai temast Šotimaal maasikafarmi juht ning hiljem lisandus ka pakkimiskeskuse kontrollimine ja arendamine. Otsuse alluvuses töötas ühtekokku 450 inimest, tema hallata oli 45 ha suurune põllupind, farmi saak ca 1300 tonni, mis on lähedane kogu Eesti maasikatoodangule. Selle kõige juures ei unustanud mees aga hetkekski oma suurt eesmärki.
„Kui hakkasin kirjutama oma lõputööd, milleks oli maasikakasvatuse majanduslike aspektide võrdlus, mõistsin, et mul on päris palju praktilisi kogemusi ja teoreetilisi teadmisi selles sektoris. Mõistsin, et maasikakasvatus on Eestis kõvasti alainvesteeritud võrreldes teiste riikidega. Ja nägin võimalust olukorda muuta ja paremaks teha,“ lisas mees. Nii lõigi Otsus Eestis oma maasikakasvatuse, Aran PM OÜ, kus ta kasvatab maasikaid avamaal 6,5 hektaril. Lisaks kuulub talle 5,5 hektarit põlde kiletunnelites.
2. Eristu oma konkurentidest
Otsuse eesmärk on teha asju teisiti kui teised tootjad ning liikuda rohkem jaemüügi suunas. Kui kodumaised marju müüakse enamasti turul ning jaekettides näeb suures osas ainult importmarju, siis Otsusel on olemas kokkulepped maasikate müügiks enamus suuremate poodidega Eestis, et tarbijal oleks ka alternatiiv turumarjale, mis oleks kvaliteetne ja värske pakendatud Eesti maasikas. Selleks, et tarbija tunneks poelettidel ära kodumaise toodangu leiad Arani marjakarpidelt ka Eesti Aiandusliidu „Eestis Kasvatatud“ kvaliteedimärgi.
Eelmisel suvel läks müük väga edukalt näiteks RIMI poodides. Lisaks, enamik Otsuse istandusi asuvad kiletunnelites ehk katmikalal, mis kaitseb nii saaki kui ka töölisi vihma eest. Kiletunnelites saavad marjad valmis tavapärasest varem, mis annab võimaluse kodumaiseid marju tarbida pikemal perioodil. „Tänu sellele on marjad ilusamad ja tugevamad ning haigustele ja taimekahjuritele vähem vastuvõtlikud,“ selgitas Otsus, kes pöörab suurt tähelepanu ka taimede kastmisele. „Oleme selle jaoks rajanud moodsa niisutussüsteem, mis tagab taimedele eluks vajamineva optimaalse veekoguse. Meil on valmimas ka uus suur külmhoone, kus saame marjad ilusti maha jahutada enne pakkimist ja transporti.“
3. Planeeri rahavoogusid, hajuta riske
Maasikaistanduse rajamine ei ole vaid põllu rajamine, see on palju enamat. Otsuse sõnul on maasikakasvatusega seotud kulud märksa suuremad kui tavainimene ette kujutab. Selleks, et maasikaettevõtjana vajalik kapital investeeringuteks kokku saada, pöördus mees Swedbanki poole, kes aitas tal plaane ellu viia. „Maasikakasvatajale teeb olukorra keeruliseks see, et ilmastikuriskid on suured ning pangast investeeringuks raha saada pole just kõige lihtsam. Igal juhul soovitan riske hajutada ja kasutada kiletunneleid, et garanteerida jätkusuutlik tarneahel. Ilma tunneliteta võib jämedalt arvutada istanduse rajamiskuluks 10 000 – 12 000 eurot ha olenevalt kättesaadavate sisendite hindadest, taimede arvust hektarile, kastmisvee kaugusest, põllu asendist jne.
Kiletunnelites tootmise rajamiskulu ehk nn pikaajaline strateegiline investeering on umbes viis korda kõrgem. Kuna tegu on hooajalise tootmisega, kus terve aasta käibe peab looma vaid mõne kuuga, siis on äärmiselt oluline õigesti planeerida rahavoogusid ning olla hea finantsjuht, et tootmine oleks jätkusuutlik” selgitas Otsus, kes aastaringselt oma ettevõttesse panustab. Sügiseti teeb ta istandustes hooldustöid, talvel aga kulub palju aega uue hooaja planeerimisele ja ettevalmistusele ning erialasele enese täiendamisel, et pidevalt konkurentsis olla.
Lugu ilmus Swedbanki infoportaalis.
