Milles Eesti bränd New Yorgile ja Rootsile ära teeb?
Samal ajal kui Eesti riik on jõudmas rahvuse brändimisega uude etappi, kus märgikavanditele lisaks on kujunemas veendumus Leiutajateküla baasnarratiivi ümber, on aktiivsed brändikampaaniad käimas ka Rootsis, New Yorgis, Austraalias ja paljudes teistes piirkondades. Võistlus käib mitte vaid paremate lugude üle, vaid ka suutlikkuse üle kaasata rahvast, ettevõtteid, kogu piirkonna potentsiaali.
Tänasel Tallinn Marketing Weeki avaseminaril kõnelesid nii kohalikud kui välismaised brändieksperdid sellest, kuidas brändida riiki ja rahvust kasvavas riikide ja linnade uues brändimistuhinas.
Rahvusvahelise kogemusega riikide brändimisega tegeleva Lars-Ola Nordqvisti sõnul on rahvuse bränd pikajaline kombinatsioon eriliste ja ausate lugude leidmisest ja rääkimisest ning piirkonna majanduslikest ja poliitilistest ambitsioonidest, kus iga piirkond peab suutma leida oma erilisuse. Kuid Nordqvisti hinnangul tuleks ka õppida teiste riikide kogemusest. Nii läbikukkumisest kui edulugudest.
Millised need lood siis on?
Meile võib tunduda see kummaline, kuid sama moodi nagu Eesti, tegeleb oma brändikuvandiga ka New York. Kõik see sai alguse tõdemusest, et peale Brooklyni ja Manhattani ei teadnud laiad rahvamassid midagi suurt rohkem sellest linnast. Eesmärgiks võeti aga kogu linna vaimsuse ja kultuurielamuste kaardistamine ja kommunikatsioon. Loodud linna turundusorganisatsioon on võimas: NYC & Company koondab oma tegevused enam kui 2000 New Yorgis paikneva reisi- ja majutusettevõtte ümber, omab 25 erinevat sihtturgu teenindavaid esindusi 17 punktis üle maailma. Linn on võtnud ette hiigelinvesteeringud parkidesse ja kultuurilavadele, NYC & Company teeb ära lugude pakendamise ja rääkimise töö. Eelmisel aastal aitas ühine linnaturundus tõsta turistide arvu 53,3 miljonini, kusjuures kasvu on nauditud juba kuus aastat järjest.
Rootsi riigi telefon ülipopulaarne
Kuid Rootsiski ei magata. Juba 10 aastat on enam kui 500 inimest kuuest eri ametkonnast näinud vaeva, et panna maailma mõtlema Rootsist kui progressiivsest ja avatud kohast. Seal on aru saadud, et lisaks lugudele tuleb inimeste globaalseks kaasamiseks luua üleilmseid mänge, mis ei pane inimesi võistlema, vaid pigem koostööd tegema.
Alles mõne nädala eest käivitati esimese riigina maailmas „Rootsi telefon“, mis on tavaline riigi telefoninumber, millele saab helistada üle maailma ja millel vastavad tavalised rootsi inimesed. Kusjuures inglise keeles. Ja küsida saab kõike! Telefoninumber on juba saanud tõeliseks rahvusvaheliseks hitiks!
Austraalia aga, mis on alates 90-ndatest väga sihikindlalt püüdnud arendada oma tuntust läbi seljakotituristide ligimeelitamise, tundis hiljuti, et suurem osa maailmast teab küll imelisi Austraalia randu ja töövõimalusi farmides, kuid tehnoloogiast ja ettevõtlusest suurt ei midagi. Nii võetigi ette suunakorrektuur. Australia Unlimited projekt on juba jõudnud koguda ja avaldada üle 450 loo inimestelt, kes on ettevõtjad, tehnoloogiasiirdajad, teadlased, jt, ning kes aitavad avada kogu riiki mitmest uuest ja põnevast küljest.
Tegelikult on Eestil konkurente veelgi. Kui võtta aluseks tänaselgi seminaril kõnelenud Võru Instituudi juhi Rainer Kuuba tähelepanekud, siis on ka võrokesed peaaege et eraldi rahvus. Mis järjekindlalt oma keele ja traditsiooni ümber positiivset äratundmist üles ehitab. Võrukeelsed tunnid 17 lasteaias ja 19 koolis on vaid selle töö üks tahke. Inimesed armuvad võru keelde ja kultuuri üle kogu riigi, see meelitab huvilisi nii reisima kui ka püsivalt Võrumaale kolima.
Millega vastab aga Eesti? Kas me tunnetame, et meiega sarnaste eesmärkide nimel pingutavad samal ajal tuhanded linnad ja kümned riigid kogu maailmas? Neil kõigil on vaja rohkem turiste, rohkem investoreid, rohkem IT-spetsialiste, arste, jne. Selles konkurentsis on Eesti ees väga suur väljakutse: leida üles need meie tugevused, mis meid New Yorkist, Rootsist ja Austraaliast atraktiivsemaks muudaksid!
