Mida teha, et ideedest ja informatsioonist saaks sinu ettevõtte vara?
Mõisteid ideed, intellektuaalne vara, informatsioon, andmed jmt käsitletakse sageli segiläbi või ühe ebaselge tervikuna eeskätt seetõttu, et puuduvad füüsilised kriteeriumid nende üksteisest eristamiseks nagu see on võimalik näiteks vallas- ja kinnisvara puhul. Ometi tuleb õiguslike suhete seisukohast olla nende eristamisel täpne, sest juriidilises mõttes on tegemist täiesti erinevalt kaitstavate kategooriatega.
Määratlemise ja piiritlemise keerukus on arusaadav kuna tegemist on sõna otseses mõttes varaga, mida ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Viimati öeldu ei ole muide sugugi ekslik keelekasutus. Nimelt intellektuaalse vara puhul peabki arvestama, et sõltumata sellest, kellele kuulub või kelle valduses on visuaalselt või füüsiliselt tajutav ese või muu objekt (teie ettevõtte veebileht ja selle sisu, teie repositooriumis asuv tarkvarakood, teie ehitatud hoone, mille projekti tellisite arhitektilt, teie ettevõtte korporatiivgraafika, teie toodetud trendika disainiga tehnoloogiline seade, kliendikontakte sisaldav andmebaas jne), ei tähenda see veel objekti suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste automaatset kuulumist teile, kui teil ei ole selleks sõlmitud korrektseid kokkuleppeid. Teie vara (halvemal juhul selle puudumine) tuleneb üldjuhul viidatud kokkulepetest (või nende puudumisest).
Nii juhtubki, et enamik organisatsioone justkui mõistavad vajadust oma immateriaalset väärtust kaitsta, kuid on raskustes selle määratlemise ja klassifitseerimisega. Ja pahatihti saab see selgeks alles siis, kui selle väärtusega midagi juhtub — kaob võimalus seda enda huvides kasutada või eelis sellest, et keegi teine seda teha ei saa. Selleks, et kaitse saavutada, on oluline saada aru, mida on vaja kaitsta. Alles seejärel on võimalik selgitada, mil viisil seda kõige õigem teha on. Millest alustada?
Kõige üldisemal tasemel tuleks esmalt eristada organisatsiooni jaoks vajalik intellektuaalne omand ja andmed/informatsioon.
Intellektuaalne omand
Intellektuaalse omandi all mõistetakse laias laastus kolme suuremat valdkonda: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja tööstusomand. Enamike ettevõtete jaoks on põhitegevuse seisukohast olulisemad neist autoriõigus ja tööstusomand. Autoriõigusega on kaitstud kõik, mida saab pidada teoseks. Teosena peaks mõistma kõikvõimalikke loometulemusi, mis ei ole pelgalt ideed, vaid on väljendatud mingis vormis — ehk on teistele mingil viisil tajutavaks tehtud — ja vastavad ka muudele seadusega nõutavatele tunnustele. Näiteks ilu- ja teaduskirjandus- ning kunstiteosed, arvutiprogrammid, artiklid, maketid, aruannete ja raportite käsikirjad, audiovisuaalsed teosed, arhitektuursed lahendused, disainiteosed, fotod jpm.
Autoriõigus teostele tekib automaatselt teose loomisega. Autor on füüsiline isik (isikud), kes on teose loonud. Ettevõtja seisukohast on need esmapilgul triviaalsed aspektid kriitilise tähtsusega. Nimelt tähendab see, et autoriõigus mis tahes ettevõtte töös vajalikele teostele ei saa kunagi automaatselt tekkida juriidilisele isikule. See kehtib ka juhul, kui see juriidiline isik on teose loomise tellinud, selle eest maksnud ning seda sisaldava füüsilise või virtuaalse kandja enda valdusesse saanud. Teatavatel juhtudel lähevad mõned õigused autorilt seaduse alusel tööandjale üle ilma, et oleks vaja eraldi kokkulepete sõlmimine. Reeglina aga on vaja õiguste üleminek töötajalt ja füüsilisest isikust teenusepakkujalt juriidilisele isikule lepinguga reguleerida. Siin ongi esimene oluline ülesanne organisatsioonile — tuvastada, millised on töötajate ja teenusepakkujate loodavad autoriõigusega kaitstavad teosed, millised õigused nende teoste suhtes on ettevõttele tema tegevuseks vajalikud ning selgitada, millises ulatuses on vajalik lepinguga reguleerida õiguste jaotumine autori ja ettevõtte vahel. Vastused nimetatud küsimustele sõltuvad muuhulgas teose liigist ja lepingu, mille alusel autor ettevõtte suhtes tegutseb, liigist (nt tööleping, teenuse osutamise leping).
Tööstusomand omakorda hõlmab õigusi kaubamärgile, leiutistele (patent, kasulik mudel), tööstusdisainilahendustele, geograafilisele tähisele ja mikrolülituse topoloogiale. Tööstusomandi õigused ei teki automaatselt vaid registreerimise tulemusena. Oluline on tähele panna, kellel on õigus esitada registreerimise taotlus. Kaubamärgi puhul saab seda teha ettevõte ise, kuid peab arvestama, et suure tõenäosusega on kaubamärgil kujutatu autoriõigusega kaitstud teos. Seega on kaubamärgi registreerimisest eraldiseisvalt vaja tagada, et selle kujunduse autor (kunstnik, graafik, disainer) oleks kõik vajalikud õigused kaubamärgi taotlejale üle andnud. Vastasel juhul võite end leida olukorras, kus olete seoses kaubamärgi registreerimisega kandnud märkimisväärseid kulutusi, kuid märgi kasutamine on takistatud kokkuleppe puudumise tõttu logo autoriga.
Leiutiste puhul on Eestis õiguskaitse taotlemiseks õigus leiutise autoril ehk selle loonud füüsilisel isikul. Seega nagu teoste puhulgi, on oluline ka leiutise autoriga sõlmida leping, mille kohaselt viimane annab ettevõttele üle õiguse registreerimistaotlus esitada. Saavutada tuleb ka kokkulepe tasu küsimustes.
Tööstusomandi puhul on väga oluline ka sobiva õiguskaitse territooriumi valik. Siin tuleb omakorda põhjalikult kaaluda, kas, kus ja kuidas ettevõte tegutseb täna ja millised on tulevikuplaanid. Valed valikud sihtriikide osas võivad osutuda valusalt kulukaks.
Informatsioon ja andmed
Informatsiooni ja andmete puhul on olukord märksa keerulisem, sest võimalikke liigitamise aluseid on rohkem ning piirid mõnevõrra hägusemad.
Teie käsutuses võib olla nii infot, mille avalikustamine ei mõju teie ärile halvasti, kui ka konfidentsiaalsema iseloomuga andmeid. Konfidentsiaalse informatsiooni väärtus seisneb asjaolus, et see ei ole teistele teada. Seega on ärisaladuse lekkimisel õiguslike vahenditega tagajärgede likvideerimisel vähe peale hakata — kui iganes head lepingud teil on, ei ole nende alusel võimalik nõuda avalikuks saanud informatsiooni taassalastamist. Seega on ärisaladuse kaitsel esmatähtis kehtestada organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mille abil konfidentsiaalse info lekkeid ennetada. Kuid selleks, et seda teha, on õiguslikud vahendid siiski hädavajalikud.
Alustada võiks määratlemisest, mida ettevõtja peab oma ärisaladuseks. Sellest peaksid ühtmoodi aru saama juht- ja töötajaskond. Näiteks tulenevalt ettevõtte tegevusalast võib üks ja sama andmekategooria (nt kliendiandmebaas) olla või mitte olla ärisaladus. Samuti on ettevõttesse kuuluvate andmete konfidentsiaalsuse aste erinev. Oluline on, et ettevõtte siseselt oleks määratletud, kellel millistele andmetele ligipääs on ja milliseid toiminguid igaüks võib temale kättesaadava infoga teha. Seejärel on oluline reguleerida ärisaladusega ümberkäimist puudutavad õigused ja kohustused lepingutega. Sellel on peamiselt kaks eesmärki — esiteks saab kirjalikult fikseeritud, mida täpselt ärisaladusena käsitletakse ja teiseks saab lepinguga ette näha õiguskaitsevahendid, mida ettevõte võib rakendada isiku (töötaja, klient, koostööpartner) suhtes, kes temale lepinguga pandud ärisaladuse hoidmise kohustust rikub.
Teine suurem küsimus on, milliseid isikuandmeid (kõik andmed tuvastatava füüsilise isiku kohta) teie ettevõte töötleb. Isikuandmed võivad, aga ei pruugi olla konfidentsiaalsed, nende väärtus seisneb reeglina selles, millises kogumis neid kellegi käsutuses on ja millised võimalused just selline andmete hulk nende töötlejale annab. Isikuandmete töötlemise osas on ette nähtud põhjalikud erinõuded eesmärgiga määrata, kuidas iga töötleja võib teise isikuandmetega ümber käia sõltumata sellest, kas ja kuidas teised seda teevad. Nende nõuete järgimise tagamiseks on soovitav oma ettevõtte andmete töötlemise protsessid kaardistada, kehtestada vajalikud siseregulatsioonid ja vaadata üle kokkulepped töötajate, klientide ja koostööpartneritega.
Nii isikuandmete kui ärisaladuse kaitse osas on lähiaastatel tulemas suuremad muudatused, seega maksab end nende teemadega kursis hoida, et oma täpsematest kohustustest ja vastutusest teadlik olla.
Täiesti eraldiseisvalt tuleks veel käsitleda andmebaaside tegijate õigusi. Kui seadus ütleb otse, et faktid ja andmed ei ole autoriõigusega kaitstud, siis nende andmete koondamine andmebaasi (mh nt avalike andmete põhjal koostatud andmebaas) ja selleks tehtud investeering on siiski kaitse all. Andmebaasi tegijal on ainuõigus lubada ja keelata enda koostatud andmebaasi kasutamist eeldusel, et andmebaas vastab teatud ette nähtud tingimustele.
Kokkuvõtteks soovitame oma ettevõtte immateriaalsed väärtused kaardistada ja paigutada nad ülal mainitud kategooriate alla. Seejärel on võimalik selgitada, milliseid toiminguid võiks ja peaks tegema nende väärtuste kaitseks. Intellektuaalse varaga seonduva puudulik reguleerimine või dokumenteerimine võib kaasa tuua olukorra, kus teil puudub õigus sellist vara üldse kasutada. Ettevõtte valduses olevate andmete hävimine või kaotus võib kergemal juhul tuua kaasa mainekahju, halvemal aga raskemaid õiguslikke tagajärgi.
