Putini raske valik ehk kas turgutada või kärpida
Venemaa presidendil Vladimir Putinil tuleb esmaspäeval majandusnõukogu istungil valida kahe kontseptsiooni vahel - kas eelarve kaudu majanduse turgutamine või eelarve konsolideerimine, mis tagaks kolme aasta pärast majanduse jätkusuutliku kasvu, kirjutab Vedomosti.
Majanduse turgutamise vajaduse eestkõnelejad on Putini abi Andrei Beloussov ning Stolõpini klubi esindaja, ombudsman Boris Titov. Nende vastasleeri esindab strateegilise arenduskeskuse juht, varasem Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin.
Varem on Beloussov Vedomostile kinnitanud, et nõukogu liikmete seas on konsensus: Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) võib aastas 4% kasvada juba alates 2018. aastast. See tooks eelarvesse enam kui 300 miljardit rubla, mis on moderniseerimiseks vajalik.
Kudrinil on Vedomosti allikate kinnitusel aga teine seisukoht ning tema ettekande kokkuvõte võiks kõlada nii: „Ei ole vaja lähiaastatel majanduskasvu tagant kiirustada, selleks ei ole lihtsat ressursse. Maksimaalne stabiilne kasv oleks 1%. Oluline on vähendada eelarvepuudujääki 1%ni SKTst ning inflatsiooni 4%ni ning läbi viia institutsionaalsed reformid- koht- ning õiguskaitse süsteem.“
Kudrini esindajad keeldusid Vedomostile teemat kommenteerimast.
Teise kohtumisel osaleja kinnitusel võtab majanduse jätkusuutliku kasvu tagamine 3-5 aastat. Kõigepealt tuleb aga kokku leppida vajalikes reformides. Kui need suudetakse juba 2017. aastal ellu viia, saame 3-5 aasta pärast loota juba suuri kasvutemposid. 4% kasvu juba homme oodata on võimatu ning ka ohtlik, toonitab väljaande allikas.
Ka keskpanga juhi Elvira Nabiullina sõnul on see seisukoht mõistlik, sest kasvu tagamiseks on vaja tõsiseid struktuurseid muutusi. Kui naftabarrel maksaks 100 dollarit, ka siis ei suudaks Venemaa majandus ilma struktuursete reformideta aastas üle 1,5-2% kasvada, tõdes ta. „Kui neid reforme ei tehta, jääb Venemaa igavesse stagnatsiooni,“ hoiatas keskpanga asepresident Ksenia Judajeva.
Kasvu turgutamise pooldajad aga sellega ei nõustu. Beloussov väidab, et kasvuks on ressurss olemas: ettevõtete jaotamata kasumid, mis praegu kasutult pangakontodel seisavad.
Arenguinstituudi direktor Natalja Akindinova ütleb, et seda raha hakatakse kasutama siis, kui inflatsioon väheneb ja poliitilised riskid alanevad. Tema sõnul ei taha ettevõtted investeerida ja see on palju tõsisem probleem kui investeeringuteks vajaliku raha puudumine, sest siin raha ei aita.
Institutsionaalsed reformid võiksid olla üheks stimuleerimise meetmeks, mis lubaks senisest suletud ringist välja murda. See ring on praegu selline: ettevõtted ei investeeri, sest ootavad nõudluse kasvu. Nõudlus aga ei kasva, sest palgad ei tõuse.
Ühe võimaliku presidendile tehtava ettepanekuna räägitakse investeerimistoetuse taastamisest. Majandusministeerium võib teha ettepaneku projektfinantseerimise limiitide tõstmiseks ehk konkreetsete projektide madalama hinnaga refinantseerimiseks. Võimalikuks summaks hinnatakse 200-300 miljardit rubla.
Vedomosti kirjutab ametnikust allika kriitikale tuginedes, et Venemaa viimase seitsme aasta majanduspoliitika koosnebki vaid eklektilistest ideedest: eelarvekulud kasvasid, raha jagati paremale ja vasakule ning tulemuseks oli kriis.
Kui riikliku majanduskasvu turgutamise pooldajate idee toetust leiab ning ellu rakendatakse, toob see ametnike kinnitusel kaasa maksutõusu. „Oluline eelarvepuudujääk (mida finantseeritakse tõenäoliselt keskpanga emissiooniga), suured toetused ning keskpanga kasutamine sisuliselt arenguinstituudina, võib nende sõnul kaasa tuua tõsise finantskriisi,“ kirjutas oma ettekandes majandusekspertide grupi juht, analüütik ja makroökonoomika asjatundja Jevsei Gurvitš.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt kasvab Venemaa majandus ilma struktuursete reformideta pikaajalises perspektiivis keskmiselt 1,5% aastas. Sarnased hinnangud on ka majandusministeeriumi prognoosis aastani 2030. „Venemaal on suurepärane võimalus panna alus kindlale kasvule,“ tõdesid Maailmapanga analüütikud.
Akindinova sõnul kiirendavad reformid kasvu, aga usalduse taastamiseks on vaja aega.
Vedomosti kirjutab, et Kudrini leeril on suuremad šansid Putini veenmiseks. Nimelt on president konsolideerimise pooldaja ning lisaks on valimisteks tarvis reserve.
Teisalt on aga 1% majanduskasv ning stabiilne makromajandus presidendile valimistel liiga tagasihoidlik pakett. „Kui arvestada, et reformidega peaks tegelema seesama meeskond mis 15 aastat tagasi, siis hakkab väga nukker. Nagu koguneksid ätid oma noorusaega meenutama,“ rääkis üks ametnik.
Putin peab esmaspäeval otsustama, kas tal on presidendi reitingu tõstmiseks vaja majanduskasvu, selgitas BKSi peaanalüütik Vladimir Tihhomirov. “Kui reformid, siis see tähendab konflikti eliidi või massidega. Kui minna aga stagnatsiooni teed, siis ei ole sotsiaalkuludeks vahendeid ning varem või hiljem tulevad inimesed nagunii tänavale,“ kirjeldas ta Putini rasket valikut.
