Vallavolinikud süüdistavad rikka valla juhti avalikult korruptsioonis
Jõelähtme volikogu revisjonikomisjon kontrollis vallavalitsuse, OÜ Jõelähtme Varahalduse ja OÜ Serfdom vahel tehtud tehinguid ja toiminguid vallale kuuluva Jägala-Joa Puhkekompleksi kinnistuga aastatel 2012-2015 ja sama kinnistu rentimisega seotud dokumentatsiooni aastatest 2000-2006. Kontrollimise käigus leiti suured puudused vallavalitsuse tegevuses vallavara kasutamise korraldamisel.
Vallavalitsus ei ole nõudnud puhkekompleksi rentnikult OÜ Serfdom lepingust ja seadustest tulenevate kohustuste täitmist. OÜ Serfdom kasutusse antud hooned on lagunenud ja räämas, puud kasvavad hoonetest ja treppidest läbi. Hoonete lagunemine on tuvastatud 2013.aastal koostatud ehitiste seisukorra kirjeldusega, millele on lisatud ilmekad fotod (Ehitusekspert, töö 13-02, november 2013).
Sama on tuvastatud revisjonikomisjoni poolt tellitud ehituseksperdi aktiga käesoleva aasta kevadel. Rentnik on jätnud puhkekeskuse maa-ala aastaid niitmata. Kuhjunud kulu tõttu on see tuleohtlik kogu ümbruskonnale. Hooned aga lausa eluohtlikud sinna sattunud inimestele ja eriti lastele.
Võlaõigusseaduse § 358 lg. 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida.
Vallavalitsus jättis rentniku poolt tekitatud kahjud välja selgitamata ja rendilepingu üles ütlemata ning andis puhkekeskuse 2014. aastal koos rendilepinguga üle OÜ-le Jõelähtme Varahaldus. Rendilepingu lõpetamisel 2015. aastal jättis Jõelähtme Varahaldus puhkekompleksi seisundi üle kontrollimata. Mingit kahjunõuet rentniku vastu ei esitatud.
Lausa vastupidi! Jõelähtme Varahaldus OÜ sõlmis rentnikuga kokkuleppe, millega nõustus maksma rentnikule hüvitist perioodil 2000-2006 väidetavalt tehtud investeeringute eest kokku 58 000 eurot.
Revisjonikomisjon on ehituseksperdi teostatud akti kaasamisel välja selgitanud, et rentniku väidetavad tööde aktid aastatest 2000-2006 ei vasta tegelikkusele. Aktides märgitud töid ei ole kas üldse teostatud või ei ole teostatud aktides näidatud mahtudes ja summades.
Vallavalitsus viis 2013. aastal läbi puhkekompleksi varade ja kohustuste inventuuri, kuid inventuur on tehtud vaid formaalselt. Aktides näidatud ja väidetavalt tehtud tööde mahud ja maksumused jäeti algdokumentide järgi üle kontrollimata. Rentnikku inventuuri tegemise juurde üldse ei kaasatud. Kohustuste võrdlemine raamatupidamise dokumentide järgi jäeti rentnikuga tegemata.
Vaadates üle rentniku OÜ Serfdom majandusaasta aruanded perioodist 2000-2006, on igaühele selge, et rentnikul puudusid nii vara kui ka rahalised vahendid tööde tegemiseks aktides näidatud mahtudes. Muu hulgas on Jõelähtme Varahaldus nõustunud maksma Serfdomile 13 000 eurot väidetavalt elektrivõrguga liitumise eest.
Mingit elektriarvesti seisu rendilepingu lõpetamisel fikseeritud ei ole. Revisjonikomisjon mingit elektriühendust ei tuvastanud, mitte ühtegi kuludokumenti selle summa kohta ei ole esitatud.
Niinimetatud „hüvitise“ koosseisus on rentnikule üle antud vallale kuulunud Suiga kinnistu, mille hinnaks on näidatud 51 000 eurot. Tegemist on 6 ha elamumaaga, mis on jagatud kolmeks 2 ha suuruseks krundiks.
Üle anti need hinnaga alla 1 euro/m2 eest. Sellise hinnataseme õigustuseks on toodud väidetav audiitori nõudmine. Jõelähtme Varahaldus ise hindas Suiga kinnistu 2013. aastal alla esialgu 95867 euroni ning 2013. aasta detsembris veel 48 000 euroni.
Allahindluse lõpplahenduseks oli elamumaa väärtus 8 korda madalam esialgsest, kuigi aastal 2013 mingit kinnisvarakriisi ei olnud. Jõelähtme Varahalduse enda poolt 2013. aasta detsembris tellitud ja litsentseeritud hindaja poolt koostatud hindamisakti kohaselt algavad hoonestamata elamumaa hinnad Jõelähtme vallas tasemelt 5-11 eurot m2.
Igaüks, kes soovib, võib selle hinnataseme üle kontrollida Maa-ameti tehingute andmebaasi ja kinnisvaraportaalide kaudu. Suiga kinnistu asub Haapse atraktiivses piirkonnas, merest u 500-600 meetri kaugusel. Seega anti Suiga kinnistu OÜ-le Serfdom üle vähemalt 10 korda alla tegelikku turuväärtust ja sellega on põhjustatud vallale eriti suurt kahju.
Toimingud Jägala Puhkekompleksi varaga kui ka tehingud Suiga kinnistuga on tehtud vallavanema teadmisel ja osavõtul, Jõelähtme Varahalduse juhatuse liige Teet Sibrits on abivallavanemana ja vallavalitsuse liikmena vallavanema otsealluv.
Selle asemel, et vallale tekitatud kahju välja selgitada ja hüvitada, on vallavanem asunud kõike toimunut õigustama ja musta valgeks rääkima. Vallavalitsuse seisukoht revisjonikomisjoni akti kohta kubiseb otsestest valedest, faktide moonutamisest ja vassimisest.
Vallavanem väidab, et revisjonikomisjoni poolt välja toodud puhkekeskuse lagunemise fakt on paljasõnaline. Rohke faktiline materjal tõestab, et vallavanem ei tea ega taha teada puhkekeskuse hoonete ja territooriumi kui vallavara tegelikku olukorda.
Vallavanem väidab, et vallal ei olnud võimalik kahjulikust rendilepingust taganeda, „hüvitis“ tuli välja maksta vastavalt advokaatide arvamusele, kohtukulud oleksid läinud liiga suureks jne. Vallavanem ja tema abilised kas ei tunne seadust või vassivad tahtlikult ka juriidilistes küsimustes.
Esiteks. Lepingust ei olnud vaja taganeda, vaid leping oleks tulnud üles öelda. Selleks ei oleks vaja vallal olnud kohtu poole pöörduda.
Teiseks. Vallavanem on „ära unustanud“ advokaadibüroo Tark&Co 26.05.2009. aasta arvamuse ühe väga olulise lause. Tsiteerime: „Lepingust tuleneva kulutuste hüvitamise nõude peab esitama rentnik ning temal lasub ka hüvitatavate kulutuste tõendamise koormus.“ Seega ei oleks vallal olnud mingit vajadust kohtusse pöörduda.
Kui vallavanem ja Jõelähtme Varahalduse juhataja oleksid viitsinud vähegi oma ametiülesandeid korralikult täita, ei oleks Serfdomil olnud mingit võimalust kohtusse pöördumiseks ega „hüvitise“ saamiseks. Tegemist on Vallavalitsuse ja Varahalduse juhtide poolt oma ametikohustuste pahatahtliku rikkumisega.
Vallavanem vaatas rahulikult pealt kuidas rentnik lasi vallavaral, Jägala Puhkekompleksil, laguneda, jättes rentnikult kahju sisse nõudmata. Samuti see, et Serfdomile anti 2000 – 2006. aastal väidetavalt teostatud tööde eest „hüvitisena“ Suiga elamumaa kinnistu kümme korda turuhinnast odavamalt, ei saa olla juhuslik.
Tehingute tegemise ajal Serfdomi omanikuks olnud Veljo Haavel on Reformierakonna Jõelähtme piirkonna juht ja vallavanema erakonnakaaslane. Temale eriti soodsate tehingute tegemise ajal on Haavel suure summaga (üle 2500 euroga) toetanud Reformierakonda.
Pärast tehingute tegemist müüs Haavel Serfdomi kiirkorras edasi firmale Heliora Ehitus, mis on vallavalitsuse ja varahalduse pikaajaline lepingupartner ehitus- ja remonditööde tegemisel vallas. Pärast nn müüki on Suiga kinnistu ühele 2 ha suurusele krundile aga seatud Haaveli kasuks hüpoteek summas 39 000 eurot. Selle kinnistu naaber on meile teatanud, et pärast „müüki“ on Haavel seal käinud ja tutvustanud end krundi uue omanikuna.
Õigustades tehtut, vassides ja valetades, fakte ning õiguslikke asjaolusid eirates on vallavanem astunud üle igasuguse piiri. Tegemist ei ole meie ega kellegi teise poliitilise rünnakuga vallavanema vastu. Poliitiline rünnak on ainult vallavanema peas, mida ta sisuliselt kaaperdatud vallalehes püüab näidata.
Tegemist on vallavanema poolt aususe kohustuse rikkumisega, kohustuste rikkumisega vallavara heaperemeheliku ja säästliku kasutamise korraldamisel. Vallavanem on valitsusliidu lepingus lubanud läbipaistvat, avatud ja ausat vallajuhtimist, vallavara säästlikku kasutamist koalitsiooni poolt.
Kõik need ilusad lubadused ja põhimõtted on unustatud. Vallaelanike huvide teenimise asemel on vallavanem rakendanud temale volikogu ja rahva poolt antud positsiooni erakondlike ja parteikaaslaste isiklike huvide teenistusse.
See on loogiline tulemus tema poolt viljeldud poliitilise kultuuri elluviimisel, kus eiratakse võimude lahusust ning volikogu valitsusliidu saadikud on muudetud vallavanema isiklikuks kummitempliks. Volikogu liikmete sõna- ja arvamusvabadust vallalehes ei eksisteeri.
Tegemist ei ole praeguse vallavanema esimese ränga eksimusega. Tuletame meelde, et täpselt kaheksa aastat tagasi, 2007.aasta mais avaldas volikogu tollasele vallavanemale Andrus Umbojale umbusaldust põhjusel, et vallavanem tahtis võtta vallale 250 miljoni krooni suuruse kohustuse Loo kooli renoveerimiseks, mis oleks valla pankrotti ajanud.
Üksnes volikogu liikmete terve mõistus, sõltumata sellest, kas tegemist oli opositsiooni või koalitsiooniga, suutis tookord sellele käe ette panna ja vallavanema ametist lahti lasta.
Praeguseks on vallavalitsus ja ametnikud lisaks sellele kriminaalasjale, mis on algatatud tehingute kohta OÜ-ga Serfdom ja Veljo Haaveliga, seotud ka teise eeluurimisel oleva kriminaalasjaga. See käsitleb kelmust vallale kuuluvas Neeme sadamas.
