Euroala ministrid jõudsid kokkuleppele Kreekale uue päästeraha väljamaksmises
Euroala rahandusministrid jõudsid kolmapäeval Kreekaga eluliselt tähtsa kokkuleppeni Ateena võlakoorma kergendamises, mida nõudis rahvusvaheline valuutafond (IMF) ning mida oli vaja 10,3 miljardi euro suuruse laenuraha eraldamiseks.
IMF teatas varem, et Kreeka tohutu võlakoorma kergendamine on tingimuseks IMF-i edasisele osalemisele päästeprogrammis, vaatamata Saksamaa vastuseisule Ateenale veelgi rohkem vastutulemisele, vahendab AFP.
19 euroala ministrit kohtusid kaks päeva pärast seda, kui Kreeka parlament kiitis heaks järjekordsed kulude kärped ja maksude suurendamise, mida võlausaldajad nõudsid.
Pärast kokkuleppele jõudmist ütles euroala juht ja Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem, et saavutati suur läbimurre.
„See on tähtis hetk pikas Kreeka programmis, tähtis hetk kõigi meie jaoks pärast eelmist suve, kui meie vahel oli suur usalduskriis,“ ütles Dijsselbloem pressikonverentsil.
Kreeka vajab hädasti päästeraha uut osa, et maksta juulis tagasi suured laenud Euroopa Keskpangale ja IMF-ile, ning on juba graafikust maha jäänud igapäevaste valitsuse kohustuste ja palkade maksmisega.
Dijsselbloem ütles, et ministrid leppisid kokku 10,3 miljardi euro suuruse abiraha avamises, millest 7,5 miljardit makstakse välja juunis ja ülejäänud mitmes osas hiljem.
Läbirääkimiste raskeim osa oli erimeelsuste lahendamine Kreeka võlausaldajate, euroala valitsuste ja IMF-i vahel Kreeka majanduse olukorra ja võlakoorma kergendamise üle.
Enne kohtumist avaldatud raportis hoiatas IMF, et Kreeka riigivõlg praegusel tasemel umbes 180 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ei ole jätkusuutlik ning seda tuleb vähendada.
IMF lisas, et ilma restruktureerimiseta ulatub Kreeka võlakoorem 2060. aastaks 250 protsendini SKT-st.
IMF-i Euroopa direktor Poul Thomsen ütles, et IMF on teinud järeleandmisi, kuid programmist võetakse edaspidi osa ainult siis, kui Kreeka võlg muudetakse jätkusuutlikuks.
Ateena võlakoorma igasugusele kergendamisele on aga kindlalt vastu olnud Saksamaa, kelle väitel ei ole see praegu vajalik.
Ateena jaoks õnneks tahtis Saksamaa kindlasti ka reformimeelse IMF-i programmi jäämist ning Berliin peab selle saavutamiseks võlakoorma leevendamise osas positsioone loovutama.
