„On tähelepanuväärne, et alternatiivbörsi sisuline käivitamine kirjutati valitsusliidu leppesse 2011. aastal ja ka juba 2007. aasta leppes oli punkt, mis nägi ette alternatiivbörsi käivitamise, tollal siis pigem õigusliku raamistiku näol,“ kommenteeris endine rahandusminister Aivar Sõerd.

„Sisulist käivitumist, nii nagu oli plaanis 2011. aasta leppes, pole aga toimunud, sest see oleks pidanud tähendama, et seal oleks vähemalt 10–15 ettevõtet,“ lisas ta.

Balti riikidest tuli First Northile möödunud aastal kokku seitse ettevõtet, neist kolm olid Eesti ettevõtted.

First Northi puhul tuleb Tallinna börsi juhatuse esimehe Rauno Klettenbergi sõnul silmad pidada, et see on mõeldud eelkõige väikese ja keskmise suurusega kasvavatele ettevõtetele eriti nende kiires arengufaasis.

„Kuna omanike näol on pigem tegemist pikaajaliste strateegiliste investoritega, siis on nende huvi väärtpabereid müüa suhteliselt väike," lisas ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena