Irja Lutsar: Eestis ei jõua HIV diagnoosi saanud õigeaegselt arsti juurde
Professor Irja Lutsar rääkis eile projekti HIVdigital töötoas, et HIV teste tehakse palju – skriininguid tehakse näiteks doonoritele ja rasedatele, kuid Eesti probleem on pigem see, et õiged inimesed ei saa testitud ning haiged ei jõua arsti juurde.
HIVdigital on Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health ja GlaxoSmithKline ühisprojekt, mille eesmärk on anda hoogu digilahenduste väljatöötamisele, mis lihtsustaksid HIV+ inimeste ligipääsu arstiabile ja aitaksid kaasa nende ravisoostumusele.
"HIV haigestumine langeb, kuid epideemia pole kontrolli all," ütles Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor dr Irja Lutsar. "Suur probleem Eesti jaoks on see, et haiged ei jõua õigeaegselt arsti juurde – nad saavad diagnoosi, aga ei jõua arsti juurde. Me ei tea täpselt selle põhjusi, kuid kindlasti ei ole selle põhjus arstiabi kättesaamatus. Arstiabi on Eestis väga hästi kättesaadav. Teine suur probleem on aga see, et õiged inimesed ei saa testitud. Palju teste tehakse doonoritele ja nt rasedatele, kuid võib-olla peaksime paremini defineerima grupid, keda testida."
"Eesti probleem, nagu ka mitmete teiste riikide probleem, on see, et me ei tea, palju meil on täna Eestis tegelikult HIV-positiivseid," lisas Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer.
"See number on kõikide hinnangute ja prognooside aluseks. Seega meil tuleb rohkem selle probleemiga tegeleda."
"Nii nagu juba on öeldud, läheb HIV üha rohkem ja rohkem heteroseksuaalsete sekka ja seda just naiste hulgas. Samuti saab öelda, et HIV-ga nakatumine liigub üha vanematesse vanuserühmadesse. Meeste hulgas alla 20-aastaseid sisuliselt ei ole, naiste hulgas väike hulk on. Mediaanvanus diagnoosimisel tõuseb pidevalt," rääkis dr Irja Lutsar.
"HIV andmekogule toetudes saan ma öelda, et Eestis käib 15–20% diagnoosi saanud inimestest ainult ühe korra arsti juures, ülejäänud käivad stabiilselt. UNAIDS 90/90/90 eesmärgi selle osa saavutamiseks, et 90% diagnoosi saanutest käiks ravil, on meile üsna raskesti saavutatav. Näiteks Šveitsis, kus ravil on ca 86% haigetest, on samuti raskusi 90% jõudmisega," lisas Irja Lutsar.
Töötoa tulemusena selguvad HIV+ valdkonna olulisemad probleemid, mis on projektis sisendiks järgmisele sammule – HIV+ teemalisele digilahenduste ideekonkursile. Ideekonkurss kuulutatakse välja juuni lõpus, selle auhinnafond on 100 000 eurot.
