Lillkapsa nõudlus ületab pakkumise kõikjal Euroopas, hinnad ongi tavapärasest kõrgemad ka Eestis
Nädalavahetusel kirjutas laupäevaleht LP, kuidas Leedus maksab lillkapsa pea 3.49 ja ühe kodaniku nurinast Facebookis kasvas suur „lillkapsarevolutsioon“. Eestis on kohati samuti köögiviljade hinnad kõrged, kuid pakkujad ise ütlevad, et kõrge köögivilja hinna tingib hooajalisus ja nõudlus.
Mida ütlevad Eesti e-poe vahendusel meile köögiviljade hinnad? Spargelkapsa kilohind on Selveris maksan 3,49, lillkapsa ja käharkapsa kilohind ületab 2,5 eurot. Rohelise paprika kilohind küündib aga 4,79 euroni. Sarnased hinnad on ka teistel toidupoodide köögiviljadel. Mis põhjustab siis ikkagi rohelise toidulaua võrdlemisi kalli hinna?
"Müügihinnad kujunevad jaekaubanduses lähtuvalt ostuhindadest, kui toote ostuhind tõuseb, siis paratamatult tõusevad ka müügihinnad. Lillkapsa nõudlus ületab pakkumise kõikjal Euroopas ja nii on ka hinnad igal pool tavapärasest kõrgemad. Tarbimisharjumusi mõnede toodete hooajalised kõrgemad hinnad märkimisväärselt ei muuda, sest puu- ja köögivilju tarbitaksegi hooajaliselt erinevalt. Praegu on näiteks odavam kurk, tomat, õun ja mitmed muud tooted, mida väga palju ostetakse," ütles Selveri Kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid.
Ka Rimi Eesti Food AS esindaja Katrin Bats kinnitas, et köögivilja hinnad on väga suuresti sõltuvuses hooajast ja ilmastikuoludest. "Kehvades ilmaoludes on ka saagikus kasinam ning see omakorda mõjutab hinda. Kui nõudlus on suurem pakkumisest, siis saab ka köögiviljakasvataja suuremat hinda küsida. Köögiviljade müügilangust pole Rimi kauplustes küll näha, pigem püsib see stabiilsena,“ ütles Bats.
Eesti Panga ökonomist Sulev Pert nimetas meie esmase hinnavaatluse juures puu-ja juurviljade hindade kallinemist pigem erandlikuks. "Meil on kasutada statistikaameti viimased andmed, mis pärinevad aprillist. Puuviljade hinnad kokku on aasta jooksul odavnenud 0,1%, köögiviljade hinnad on 12 kuu jooksul langenud 5%. Sealhulgas värske puuvili on tänavu 1,9% odavam, aga värske köögivili 11% odavam kui 2015. aasta aprillis," tõi Pert välja numbrid, mis tõestavad tegelikkuses hindade langust.
Kui välismaine köögivili sõltub paljuski nõudlusest ja hooajalisusest, siis kuidas mõjutab see meie oma kodumaise köögivilja müüki? Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ültes, et nende kliendid eelistavad võimalusel osta kodumaiseid tooteid ja seda eriti siis, kui vastavalt hooajale on hinnad soodsamad. Puu- ja köögiviljade tarbimine on viimastel aastatel selgelt kasvanud ja see trend jätkub.
Ka Rimi esindaja sõnul sõltub Eestimaise köögivilja müügiedu samuti saadavusest, hind mängib ka selle juures olulist rolli. Samas on sellel oma ostjaskond kindlasti alati olemas.
Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastein sõnul mõjutavad kallid välismaiste köögiviljade hinnad pigem positiivselt, sest siis on võimalik meie tootjatel paremat hinda saada. „Kodumaine ja eriti Eestis kasvatatud märgiga tooted on igal aastal järjest enam eelistatud,“ ütles Strastein Delfile.
