Jätame tankistid töötuks!
Veebikeskkonnast online-reisibürooks
Cherry OÜ alustas kuus aastat tagasi ning jõudis kiiresti nii Eestis kui ka Baltikumis internetikaubanduse tippu, avati ka laod ja jaotuspunktid ning hakati vahendama reisipakkumisi, mille klientuur erineb mitmeski mõttes sooduskupongide omast. Kuue tegevusaasta jooksul puututi ka kokku pankrottidega, enamasti siis, kui koostööpartner sõnagi lausumata sulges uksed ning ettevõtte maksis ise kinni kasutamatajäänud vautšerid, näiteks Poola reisifirma Filiz Traveli pankrotitõttu tehti 164 000 € ulatuses tagasimakseid. Cherry Media OÜ tegevjuhi Andres Susi sõnul on ettevõtte motoks olnud alati läbipaistvus ning kliendikesksus — nii mõnegi ettevõtte jaoks on uks kliendi jaoks avatud vaid siis, kui klient toob ettevõttesse raha, kuid suletud, kui esinevad probleemid.
Traditsioonide murdja
Kliendikeskseid ning vastutulelikke ettevõtteid on meil veelgi, kuid Eesti Võlausaldajate Liidu asutaja ja Kreedix OÜ ning Register OÜ omaniku Marie Rosina sõnul on tema jaoks viieteistkümne tegevusaasta jooksul esimene kord, kus ettevõtte nii selgelt, avalikult ning vastutustundlikult võtab vastu otsuse tegevus lõpetada ning käitub väärikalt: “Enamasti ettevõtted kas müüakse võlgadest vabanemise eesmärgil tankistile, hilinetakse pankrotiga või tehakse lihtsalt varatuks ning jäetakse hääbuma, kuni äriregister ettevõtte koos võlaga kustutab. Maksejõuetus on Eestis püsiv probleem ning olukorra parandamiseks on vaja, et ka ettevõtjate mõttemaailm muutuks.”
Andres Susi sõnul oli nende jaoks iseenesestmõistetav, et tehakse otsus ettevõtte tegevus lõpetada, võtta ametlik likvideerija ning hoida avatud ja ausa ettevõtte joont, ehkki “kombekohane” viis oleks olnud kiirem, kergem ja lihtsam. Tagantjärele on raske öelda, kas traditsioonide murdmine tulenes ettevõtjate silmaringist, rahvusvahelisest koostöökogemusest või isiklikest väärtushinnangutest, kuid loodetavasti saavad nad eeskujuks nooremale ettevõtjate põlvkonnale ning miks mitte ka vanemale generatsioonile. Cherry õppetund on midagi palju enamat, kui see, mida Andres Susi ja Priit Tomp kuue aasta jooksul kogesid.
Pankrot pole häbiasi
Mõne muu riigiga võrreldes on pankrot Eestis midagi väga häbiväärset ja koledat. Oma rolli mängib siin ka see, et tihti on pankrot ärimudelisse sissekirjutatud ning sellel pole ei otseselt ega kaudselt midagi pistmist ettevõtte normaalse elutsükliga. Teine oluline põhjus seisneb oskuses õppida. Raske on öelda, kas murde punkt toimub 18., 21., või 25. eluaastal, kuid alates mingist hetkest alates poleks nagu ebaõnnestumised enam elu tavaline osa. Vaadates väikelast, siis kukkumise järel tõustakse püsti ning proovitaks uuesti, vajadusel mitmeid kordi. Seda protsessi nimetatakse õppimiseks. Täiskasvanuna muutuvad “sammud” suuremaks, kuid suhtumine õppimisse ja arengusse muutub — kui midagi ebaõnnestub, siis on asjalood ikka halvasti. Pankrot võib olla häbiväärne aga enamasti on selle põhjuseks ka vastav käitumine ettevõtjate poolt — firma müümine libalikvidaatorile või tühjakstegemine ongi vääritu. Korrektne ettevõtte tegevuse lõpetamine olukorras, kus on selge, et jätkata pole mõtet, on igati mõistlik ning omalt poolt loodame, Cherry polnud selles osas mitte erand, vaid suunanäitaja.