Taimemürgi keelustamise eestvedaja: maaelukomisjon naeruvääristab glüfosaadi vastaste seisukohti

Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane kritiseeris maaelukomisjoni teravalt, tuues välja, et glüfosaadi vastaste seisukohti naeruvääristati.

„Üritati selgeks teha, et me ei saa täpselt asjadest aru. Tekkis tunne, et maaelukomisjon ei oska või ei taha süüvida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) dokumentidesse ega sõltumatute teadlaste uuringutesse,“ kirjeldas Laane riigikogus toimunud komisjoni istungit, kus toimus kollektiivne pöördumine glüfosaadi kasutamise keelamiseks.

Ka meediasse jõudnud Igori Gräzini linnukujutisega pilkepilt sai alguse maaelukomisjoni kohtumisele järgnenud rahulolematusest, kus riigikogulane leidis, et glüfosaadi vastased on tulnud valesse kohta. „Me siin ei tegele lendoravate, siniste sitavareste ja muude roheliste kaitsmisega,“ sõnas maaelukomisjoni liige Gräzin.

Siiski näeb maaelukomisjoni esimees Ivari Padar olukorda hoopis positiivsemast küljest ning peab komisjoni istungit õnnestunuks. „Mõlemad pooled said rääkida. Sügisel pöördume teema juurde tagasi,“ seletas Padar. Samuti lubas komisjoni esimees, et glüfosaadi vastaste kriitikale vaatamata võetakse ikkagi peamiselt arvesse teadusele tuginevaid seisukohti. „Kui seda ei tehtaks, tekiks küsimus, miks maksumaksja teadust üleval hoiab,“ lisas ta.

Mõlemad pooled nendivad, et probleemiga tuleks tegeleda tasa ja targu. Kõigepealt oodates ära Euroopa Komisjoni otsus ning sealt lähtudes on võimalik sügisel edasi arutada. Olenemata Euroopa Komisjoni poolt vastu võetavast Euroopa Liidu ülesest seisukohast, kavatsevad glüfosaadi vastased edasi võidelda. „Meie soov on teha Eestist mahemajanduse Euroopa keskus ning juriidiliselt oleks võimalik püüda glüfosaadi keelustada ka ainult Eestis,“ seletas Laane.

„Tobe on pakkuda inimestele mürki osta,“ nendivad ka aianduskeskuse Hansaplant kliendideenindjad. Hansaplant on kahe glüfosaadil põhineva herbitsiidi, Roundupi ja Kliniku, edasimüüja. Samas on inimesed teadlikud, et tegu on mürgiste toodetega. „Selgitame ka, et koduloomad ja lapsed tuleb mürgist eemal hoida. Pakume maske, kaitseprille jms,“ lisas müüja Tõnu.

Ostuharjumused sõltuvad reklaamist. „Kui tuli välja Roundup geeli kujul ja seda telekas reklaamiti, siis läks ost meeletuks,“ sõnas Tõnu. Tegelikult on umbrohuga võitlemiseks olemas ka hulga igapäevasemad võimalused – multšimine, spetsiaalsete tarvikud, roheline seep. „Tihtipeale soovivad inimesed aga tulemusi kohe ning ei soovi lisanduvat ajakulu, mis loodulikumate tõrjeviisidega kaasas käivad,“ lisas mees.

Eestis on glüfosaadi keelustamise pooldajad riigikogule üle andnud enam kui 2800 inimese allkirjad ning sooviksid juba sel aastal näha keelu jõustumist paikades, kus aine organismi jõudmine on otsene, eelkõige mänguväljakutel ja parkides.

Maailma enimmüüdid herbitsiidi glüfosaadi keelustamine kerkis teravalt päevakorda pärast Maailma Terviseorganisatsiooni uuringut, mis kinnitas, et tõenäoliselt on glüfosaat vähki tekitav ja DNA-d kahjustav ühend. Üle Euroopa on kogutud pea 300 000 inimese allkirjad, kes soovivad glüfosaadi kasutamise peatamist. Samas Euroopa toiduohutusamet peab glüfosaadi kantserogeenset mõju ebatõenäoliseks. Euroopa Liit kaalub, kas pikendada herbitsiidi kasutamist veel 12-18 kuuks. Üleeuroopalise otsuse vastu võtmiseks on tarvis liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Seni ei ole ühisele kokkuleppele jõutud. 6. juunil toimus Euroopa Komisjoni istung, kus hääletati glüfosaadi kasutusaja ajutise pikendamise üle. 20 liikmesriiki toetasid tähtaja pikendamist. Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Luxemburg, Austria ja Portugal jäid erapooletuks ning Malta hääletas vastu.