Millised on Suurbritannia Brexiti järgsed kaubandusvõimalused?
Brexit põhjustab eksportööridele ebaselge tulevikuväljavaate, mõjutab investeeringuid Ühendkuningriiki, muudab finantsturud närvilisemaks ja on juba kukutanud naela kurssi, kirjutab Reuters.
Liidu pooldajad, kelle kampaaniat veab peaminister David Cameron, hoiatasid, et Briti majandus kannataks 500 miljoni inimesega ühisturule ligipääsu halvenemise korral. Suurbritannial napib läbirääkimiste laua taga jõudu, kuna Briti ekspordist läheb 44% Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu ekspordist läheb vaid 8% Ühendkuningriiki. Üksi on Suurbritannial raskem ka liiduväliste riikidega tehinguteni jõuda.
Lahkumise pooldajad ütlevad, et Euroopa Liit sõlmib Suurbritanniaga kaubanduslepingu, sest see on oluline eksporditurg. Lisaks suudetaks selliste riikidega nagu USA ja Hiina sõlmida kiiremini kaubanduslepinguid kui 28-riigist koosneva liidu eri riikide huvisid arvestades.
Millised ikkagi on Suurbritannia kaubandusvalikud?
Kanada tee
Paljud Brexiti toetajad, sealhulgas Londoni ekslinnapea Boris Johnson, on seda meelt, et Brexiti järgse Suurbritannia kokkuleppe mudeliks võiks olla EL ja Kanada lepe.
Selle kohaselt ei pea Suurbritannia laskma enam riiki mujalt liidust töötajaid ega pea maksma selle eelarvesse raha. Mõlemad on brittide seas väga kuumad teemad.
Kuid Kanada lepingu sõlmimiseks kulus enam kui 10 aastat ja see avab vähesel määral teenuste turu, mis moodustab umbes 80% Ühendkuningriigi majandusest. Pangad ei saaks samasugust ligipääsu EL turule nagu täna.
Norra tee
Norra kaubanduslepe annab riigile ligipääsu ühisturule osana Euroopa majandusala leppest. Sellise leppe kohaselt saaksid Briti pangad tegutseda Euroopa Liidus. Samas lubab Norra liidu alamatele vaba liikumise ja maksab sama palju raha EL eelarvesse inimese kohta nagu Suurbritannia. Norra aktsepteerib ühisturu reegleid ja regulatsioone omamata sõnaõigust nendes küsimustes.
Šveitsi tee
Šveitsil on Euroopa Liiduga kahepoolne lepe, mis annab talle tasu eest ligipääsu ühisturule, kuid Šveitsil puudub õigus pakkuda piiriüleseid finantsteenuseid. Šveitis suurpangad on loonud EL tütarpangad, mis on kulukad ettevõtmised.
Šveits on võtnud omaks ühisturu reeglid nendes osades, kus neil on ligipääs turule ja lubab EL kodanikele vaba liikumise.
Suurbritannia spetsiifiline kokkulepe
Brexiti toetajad arvavad brittide karistamise asemel suruvad Saksa autoeksportöörid ja Prantsuse veinitootjad oma pealinnades läbi kaubandusleppe Suurbritanniaga.
Briti justiitsminiter ja riigi EList lahkumise pooldaja Michael Gove ütles, et ELiga võidakse sõlmida sarnane lepe nagu see on Bosnial, Serbial, Albaanial ja Ukrainal. Liitu jäämise toetajad väidavad, et Suurbritannia on oluliselt suurem majandus.
Saksa rahandsuminister Wolfgang Schäuble ütles 10. juunil, et lahkudes ei saa Suurbritannia tunda headust ühisturule pääsust nagu see on Norral või Šveitsil.
Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO tee
Kui Suurbritannia ei saavuta kokkulepet ELiga, siis hakkaks nende vahelisi kaubandussuhteid reguleerima WTO reeglid. Lahkumise pooldajad räägivad, et rikaste majanduste vahelised imporditariifid enamusele kaupadele on kärbitud väikesteks. Samas on EL kehtestanud 10% tariifi autodele. Autotootmisega on Suurbritannias hõivatud umbes 800 000 töötajat.
Lisaks ei ole suutnud WTO avada üleilmset teenuste turgu.
Muu maailma tee
Suurbritannia saab sõlmida riikidega eraldi lepped. Võimalik on keskenduda suurtele turgudele nagu USA ja Hiina, kellega EL hetkel majanduslepe puudub. USA president Barack Obama ütles aprillis, et Suurbritannia läheb EL lahkudes USA kaubanduskõnelustel täiesti järjekorra lõppu.
