Saku õlletehase juht: pakendimuudatused toovad meile lisakulu 300 000 eurot aastas
Seadusemuudatus, mis keelaks uuest aastast Eesti pakendimärgistusega tooteid ekspordiks müüa, tooks Saku Õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteina sõnul ettevõttele täiendavaid kulusid 200 000-300 000 eurot aastas.
Kastein rääkis, et eelmisel kevadel, kui valitsus otsustas ennaktempos aktsiisitõusu kasuks, viitasid nad korduvalt teiste riikide kogemusele massilise piirikaubanduse tekke osas. Toona saadi vastuseks pigem õlakehituse ja nentimise, et meil küll Lätiga mingit piirikaubandust tekkima ei hakka. Eriti lahjade alkohoolsete jookide osas, mis on märgistatud pakendimärgisega.
Täna on selge, et sisuliselt on Lätist ostetud jookide tarbimine Eestis täiesti igapäevane nähtus.“ Ning kuna tarbija eelistab tuntud ja kodumaist kaubamärki, siis tulevad ka Sakust Lätti ekspordiks müüdud tooted ringiga Eestisse tagasi ja sisenevad siinsesse pakendiringlusesse või halvemal juhul jäävad ilma Eesti pandimärgita tooted lihtsalt prügina keskkonnale koormaks,“ rääkis Kastein.
Kuna tagasitulevad kogused on tõesti arvestatavad, seda nii pandimärgiga või ka –märgita, siis kaasneb taara käitlemisega loomulikult täiendav kulu Eesti pakendikogumissüsteemile. Samuti on suur risk, et pakendid jäävad reostama loodust. Seepärast on ka praegu kerkinud päevakorda nõue keelata järgmisest aastast ekspordiks Eesti pakendimärgistusega tooteid müüa.
„Meie kui tootja jaoks tähendab selline muudatus, mis tarbijale on peaaegu nähtamatu, vägagi arvestatavat lisakulu tootmises, ladustamises ja transpordis. Peame muutma näiteks pudelitel tagumise etiketi disaini, purkide puhul aga räägime täiesti uuest kujundusest. Kui me täna toodame näiteks ühte toodet mitmele turule samasugustes pakendites, siis edaspidi peame hakkama seda tegema kahes või kolmes erinevas pakendis. Samas tootmismahud ja müük ei muutu ehk antud juhul lisandub meile kui tootjale ainult kulu,“ rääkis Kastein.
Kui mujal Euroopas on see tee läbi käidud ja ka õppetunnid saadud, siis meil käib eksperimenteerimine kohaliku tootjaga, märkis Kastein, tuues näiteks Taani, kus aktsiisitõusu järel tekkis tohutu piirikaubandus Saksamaaga, otsustas valitsus kodumaiste tootjate ja kauplejate kaitseks aktsiisi taas langetada. „Meie aga oleme olukorras, kus ennaktempos aktsiisitõusul on tootjale kahekordne negatiivne mõju - see, mis tuleneb otseselt aktsiisitõusust ning nüüd viitajaga kaasnenud järgmine regulatsioonimuudatus, mille tulemusel oleme sunnitud kandma täiendavaid kulusid suurusjärgus 200-300 tuhat eurot aastas,“ lausus Kastein.
