Sõerd: Kas Läti maksuotsused panevad piduri Eesti aktsiisiplaanidele?

Tööandjate Keskliit tegi pöördumise ettepanekuga tagasi keerata kütuseaktsiisi tõus 2015. aasta tasemele. Pöördumise põhiline ajend oli tänaseks kujunenud olukord, kus suur osa rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevatest firmadest on pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud tankima naaberriikides. Probleemi ulatus ja asjade edasine käik sõltub suuresti sellest, mida teeb meie lõunanaaber Läti oma kütuseaktsiisimääradega.

Intervjuus Postimehele ütleb Läti rahandusminister Reizniece-Ozola, et aktsiisimaksude osas võivad lähiaastatel mingid väikesed muudatused tulla, kuid suurimad muudatused maksusüsteemis on planeeritud ennekõike tulumaksu- ja käibemaksumäärades.

Konkreetne maksuprogramm on kirjas suve algul kokku lepitud Läti järgmise nelja aasta eelarvestrateegias (Latvia’s Stability Programme for 2016-2019). 1. jaanuaril 2016 tõusis Lätis diislikütuse aktsiisimäär 2,4 protsenti ja aastatel 2017-2019 edasist tõusu kavas ei ole. Seega praegune diislikütuse maksumäär 341 eurot 1000 liitri kohta jääb kehtima tänavu ja sellele järgneval kolmel aastal. Lõunanaabritel on küll järgmistel aastatel kavas veidi tõsta alkoholiaktsiisi ja natuke rohkem tubakaaktsiisi, aga mitte kütuseaktsiisi.

Eestis tõusis diislikütuse aktsiisimäär tänavu 1. veebruarist 14 protsenti 448 euroni 1000 liitri kohta. Tarbijale tähendab see seda, et näiteks märtsis oli diislikütuse liiter meil 9 senti kallim kui Lätis. Lõpptarbija hinda mõjutab ka käibemaks ja muud tegurid, näiteks transpordikulud, aga on selge, et aktsiisitõus kandub kütuse hinnas üle suures osas tarbijale. Kui Läti jätab oma diislikütuse aktsiisimäära tänavusele tasemele ja meil tõuseb see vastavalt kehtivale seadusele 10 protsenti igal aastal kuni 2018 aastani, siis kasvab hinnavahe Lätiga 25 protsendini ja Venemaaga pea kahekordseks. Suur käärid naabritega hakkavad taas suurendama mitte ainult piirikaubandust vaid ka kütuse salaturgu.

Eelnev tekitab küsimuse, kas meil seaduses sätestatud aktsiisitõusud teostuvad selliselt nagu olid algselt mõeldud. Diislikütuseaktsiis on oluline tootmissisend ettevõtluses, eelkõige põllumajanduses, transpordis, mäetööstuses, kalanduses ja teistes majandusharudes. Kuigi kütuse osa toodangu väärtusest on alla 3 protsendi, on osakaal tuntavam kui see suhestada lisandväärtusesse ja kasumisse. Kiire palgakasvu tõttu on juba mõnda aega kahanenud kasumid, investeeringud ja konkurentsivõime. Maksumõju oleks täiendav ebasoovitav tegur ettevõtete konkurenstivõimele. Seda oleks soovitav vältida.