Turundusraadio: Peter Kentie: EST-sõnaosaga on eestlastel väga vedanud- ESTonishing, c’EST the bEST!
EST-sõnaosa Eesti brändina kasutamise autor Peter Kentie, Eindhoven365 tegevjuht, leiab, et ta ei ole leiutanud küll Püha Graali, kuid idee on lihtne, lööv ja loov. „Google mõistab EST-i väärtust ja potentsiaali hästi. Minu roll on olla Eesti brändi kaitsja.“
Ühtlasi leiab Peter Kentie, et Eesti brändi ideekonkurss ei tohiks olla mõeldud kõigile ühiskonnakihtidele, vaid siiski üksnes oma ala parimatele. „Liidrite ideesid toetatakse, kui aga kogu ühiskond hakkab oma kavandeid pakkuma, siis tipptegijad hoiavad kõrvale ja konkurss muutub iludusvõistluseks, lõpuks ei võta keegi vastutust.“
Viimase nelja ja poole aasta jooksul on eesmärk kenasti täidetud: „Meil oli strateegia, et meie ettepanekut peavad toetama ka poliitikud. Ka võimuladvik mõistis, et linna kohta lugusid välja mõelda tuleks koos, joonida ühiselt alla tegevusi, mida linn suudab silmapaistvalt teha. Ajal, mil Eestis iseseisvus taastati, laastas Eindhovenit raske majanduskriis, linn kaotas kolmandiku töökohtadest. Kõrgtehnoloogiale keskendumine aitas kriisist üle saada. 2007 a majanduskriis raputas Eindhovenit uuesti.
Toona tegi linnapea ettepaneku, et tuleb astuda paar sammu edasi ning latt kõrgemale seada, et jõuda maailma kümne parima kreatiivse keskuse hulka. Seda eesmärki on toetanud nii linnaelanikud, samuti firmad ja linnavalitsus.“
Eestit külastas Peter esmakordselt kruiisil olles. Muljet avaldas Tallinna keskaegne vanalinn. Kaks aastat tagasi Eestis viibides jagas ta hollandlasena arvamust Eestist ning ta mõistis, et tema nägemus on liiga kitsas, Eesti ühiskond on märgatavalt rikkam. Mida rohkem ta süüvis Eesti- alastesse materjalidesse, seda enam mõistis ta suurt potentsiaali, mida väike riik endas kätkeb. Ta otsustas Eestile kasulik olla, oma teadmisi rakendada. Teiseks põhjuseks oli see, et ta tundis puudust hobist ja Eesti sobis selleks hästi. Nimelt ei tohi ta Eindhovenile turundust tehes kuuluda linna organisatsioonide juhatusse ega tegeleda nende finantseerimisega, neist ameteist loobudes tekkis ajagraafikusse vaba ruumi. Mõne aja eest hakkas Kentie Eesti e-residendiks ning käesoleval aastal tutvustas EST-kontseptsiooni.
„EST-sõnaosaga on eestlastel väga vedanud. Lihtne marketingiteooria nõuab, et brändi tuleb osata seostada teiste alade ja teemadega. Eesti on ehk maailma privilegeeritumaid riike, kelle riigi kolm esitähte on esindatud inglise keele kõigis ülivõrdelistes sõnades: stronEST, fastEST etc. Estland, Estonia, L’Estonie – EST kõlab võõrkeeltes refräänina, samal ajal kui näiteks Holland on Dutch, Netherlands ja Les Pays-Bas – milline segadus! Marketingireegel nõuab, et kui on olemas tugev tuumidee, tuleb seda aktiveerida. Idee peab liimina külge hakkama mitte üksnes turistidele, vaid uutele investoritele, üliõpilastele, samuti sadamale jne. Ilmselt see ongi põhjus, miks EST-i idee on nii hästi vastu võetud: igaüks samastub EST-iga omal kombel, idee lubab olla mänguline.Eelmine Eesti brändikampaania „Welcome to Estonia“ oli logona hea ja tõusis esile teiste rahvuslike logode seast, leiab Kentie. „Mina ei soovinud piirduda visuaalsega, marketingi tugevuseks on kampaaniad, lugude jutustamine, mitte üksnes lugude brändimine. „Welcome to Estonia“ sobib hästi investoritele ja turistidele, kuid mina soovisin, et idee ellu ärkaks, see osa eelmisel logol puudus. Küsimus pole pelgalt Eesti identiteedis, vaid kampaanias.“
EST-kombinatsioonid on rikkalikud, kuid alati tuleb kasuks olulisele keskendumine. „Eindhoveni brändi ehitades toetusime linna kolmele tugevale marketingisambale: tehnoloogia, disain ja teadmised, kuigi linnas toimub ka palju meelelahutusüritusi, nt karneval jne. Välismaailmale me karnevali ei tutvusta, see ei aitaks meil uusi talente leida. Küll aga on talendid huvitatud hoopis Eindhovenis toimuvast disaininädalast, mis on silmapaistev ka maailma mastaabis. Eesti on arenenud digitaalse tehnoloogiaga e-riik, kõik, mis seda mõtet toetab, aitab Eestit turundada.“
Turundusraadio saadet saab kuulata siit.
