„Nende kahe dokumendiga kinnitasid kõik osapooled nii üksteisele kui projekti rahastavale Euroopa Komisjonile, et Rail Baltic tuleb. Kiire raudteeühendus on Kesk-Euroopast kaugemal asuvatele riikidele konkurentsivõime säilimiseks ja Euroopa terviklikuks arenguks väga oluline,“ sõnas Eesti nimel dokumentidele alla kirjutanud transpordi asekantsler Ahti Kuningas.

Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku Euroopa Liidu ühendamise rahastu (CEF) vahendite kasutamise ja kontrolli põhimõtted. Soome, Poola ja Baltimaade esindajad kohtusid ka Euroopa Komisjoni koordinaatori Catherine Trautmanniga, et kinnitada jätkuvat head koostööd, et Balti regiooni Euroopa südamega tugevamalt ühendav kiire raudtee kindlasti valmis ehitada.

Soome ja Poola on Rail Balticu planeerimis- ja ehitusfaasis projekti partneriteks, kellega Balti riigid näevad võimalust mõne aasta pärast oluliselt tihendada koostööd valmiva raudtee opereerimise korraldamisel ning kauba- ja reisijavoogude juhtimisel. „Euroopa Liidu praegune eelarveperiood lõpeb 2020. aastal ning siis on Rail Balticu valmimine juba piisavalt lähedal, et uue eelarveperioodi raames siduda Balti riike läbiva raudteega uusi taristuprojekte, olgu selleks siis Poolat läbiva trassikoridori kiiremaks ehitamine või raudtee võimalik pikendamine Helsingisse“, selgitas Kuningas.