Brittide tähtsusest Euroopa liidu lennunduses ehk oleks ülimalt kahju kui ka lennunduses teostuks Brexit
Brexiti teostumisel osutub oluliseks võtmesõnaks lennundus, sest Ühendkuningriik ja mandri-Euroopa on väga tugevalt seotud. Praegu saavad britid lennunduspoliitikat otseselt mõjutada, lahkudes oleks nende mõju praktiliselt olematu, kirjutab Toomas Peterson.
Ühendkuningriigi enamus hääletas demokraatlikult Euroopa Liidust lahkumise poolt. Jääb mulje, et lahkujate liidrid ei adunud enne ega parast referendumit, kuidas lahkumise protsessi juriidiliselt ja majanduslikult läbi viia. Selge on ilmselt see, et 17% Euroopa Liidu majandusest ja 13% elanikkonnast on võtnud kursi lahkumise suunas.
Kuidas otsustab Ühendkuningriigi parlament, kas me näeme ka erakorralisi parlamendi valimisi, kas šotlased tõepoolest püüavad uue referendumiga Ühendkuningriigist lahkuda. Need on seni vastusteta küsimused.
Kõik see, mis toimub Euroopa Liidus on oluline ka Eestile. Juhul kui britid ikkagi esitavad avalduse Euroopa aluslepingu 50. punkti käivitamiseks, algab aastate pikkune lahkumisprotsess.
Selmet tegeleda Aasiast ja Ameerikast lähtuva konkurentsiga, kontinendi enda majanduse aktiviseerimise, pagulaspoliitika jm. strateegiliste ülesannetega, hakkavad Euroopa ametnikud ja poliitikud tegelema sisekaemustega ehk siis sellega kuidas võimalikult valutult brittide lahkumist läbi viia. Euroopa Liitu kogunenud riigid on seal peaasjalikult selleks, et oma inimestele pakkuda majanduslikku õitsengut, tähendagu see kas SKT kasvu või ka emotsionaalset tulevikku suunatud õnne tunnet.
Kogu selle kisa ja kära ning poliitilise- ja finantseliidi enda nurka mängimise taustal on sündmuste-põhjuste - näiteks majanduslik edutus, migratsioonivoolud, tagajärjeks suure kolmnurga ühe nurga totaalne nõrgenemine ja oht, et kolmnurk variseb kokku kahe punktiga teljeks, ühes otsas Saksamaa, teises Prantsusmaa. Eesti jääb selle telje pikenduse peale, mille kolmandaks punktiks hakkab kujunema Venemaa.
Oluliseks võtmesõnaks kujuneb Brexiti teostumisel lennundus.
Ühendkuningriik ja mandri-Euroopa on lennunduses väga tihedalt seotud.
Euroopa Liidu lennundus annab otseselt tööd ligi kahele miljonile inimesele ja toetab kaudselt kokku ca 5 miljonit töökohta. Lennunduse otsene panus ELi SKT-sse on 110 miljardit eurot ja üldine mitmekordistav mõju koos turismiga ulatub kokku 510 miljardi euroni.
Lennunduse kasv või kahenemine on suures korrelatsioonis SKT liikumisega ja on alati suurem. Arvatakse, et tänu Brexitile kaheneb Ühendkuningriigi SKT 2020.aastaks 2,2-3,5%, mis omakorda tähendab Ühendkuningriigi reisijate arvu vähenemist aastaks 2020 3-5%. Kui me lisame siia naela dramaatilise languse, ei olnud ime, et suuremate lennufirmade nagu IAG (British Airways jt), Easyjet ja Ryanairi aktsiad läksid esimese hooga vabalangusesse. Brittide omapära on see, et kui 2015.a. lendas saarelt välja 53,9 miljonit reisijat, siis saarele tuli üksnes 26,2 miljonit. Naela kursi langus ja emotsionaalselt ebamäärane majanduslik tulevik ilmselgelt vähendavad brittide soovi lennutransporti kasutada. Samas võib arvata, et vastupidine vool tänu naela nõrgenemisele suureneb.
Euroopa lennunduses on ühine lennunduspiirkond (European Common Aviation Area). Sellel pandi alus 1993. aastal ja kinnitati aluslepinguga 2006.a., mil Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames integreerusid kolmandad riigid tihedalt lennundusse. Piirkond hõlmab praegu 36 riiki. Tänu sellele osalevad Norra, Island ja Liechtenstein ühtsel lennundusturul ELi liikmesriikidega samadel tingimustel. Sarnaselt on Šveits integreerunud ühisesse lennunduspiirkonda alates 2002. aastast kehtiva erilepingu alusel. Pärast seda on kutsutud mitmeid riike selles projektis osalema. Praegu arendab EL ühist lennunduspiirkonda lähtuvalt kahest peamisest kontseptsioonist, milleks on ühtne lennundusturg ning Euroopa–Vahemere lennundusleping.
Turu mõistes on Liidu sees igal lennufirmal vabadus lennata ükskõik mis sihtkohast ükskõik missugusesse teise sihtkohta, kui on olemas liidu sees välja antud lennutegevuse sertifikaat ja lennutegevusluba. Välisriigi investorid saavad ELi lennuettevõtjatesse investeerida üksnes kuni 49% ulatuses ning kontroll lennuettevõtja üle peab jääma ELi kapitali kätte. Kolmandate riikidega on bilateraalsed või horisontaalsed lennunduslepingud.
Ühe suurima kaubanduspartneriga, USA-ga, kirjutati 2008.a. alla horisontaalleping, mis sisuliselt lasi vabaks lendamise Euroopa ja USA sihtpunktide vahel, paraku nii, et USA firmad võivad vabalt toimetada Euroopa sees, Euroopa firmad USA sees üksnes omandisuhete kaudu. Tagasi tulles Suurbritannia juurde: kui Brexit teostub, on üsna tõenäone, Suurbritannia jääb ECAA liikmeks. Vähem tõenäone on leping Ühendkuningriigiga USA mudeli järgi. Samas on oluline märkida, et praegu saavad britid, olles EL liikmed, istuda ühise laua taga ning otseselt mõjutada lennunduspoliitikat. Lahkudes liidust, olles siis kas ühise lennunduspiirkonna liikmed või lepingulises suhtes horisontaallepinguga, oleks nende mõju praktiliselt olematu.
Teades oma kogemustest brittide osavust ja tahet Euroopa lennunduspoliitikat ja -praktikat arendada, oleks ülimalt kahju kui ka lennunduses teostuks Brexit.
