Rahandusminister Brexitist: Eesti jaoks on rahalises mõttes kaks olulist nüanssi

Rahandusminister Sven Sester rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tekitab Eesti jaoks rahalises mõttes küsimusi nii Euroopa Liidu üldeelarvesse panustamise kui ka Eesti potentsiaalselt pikeneva eesistumisega seoses.

"Selge on see, et see referendum oli halb mõlemale poolele: nii Euroopa Liidule kui ka poolele Ühendkuningriigist, kes nägi, et lahkuma ei peaks," sõnas rahandusminister Sven Sester.

Sester rääkis ka sellest, kuidas Brexit Eesti ja Suurbritannia majandussuhteid mõjutab. "Meie kaubavahetus ja otseinvesteeringud on olnud tagasihoidlikud," rääkis Sester. Ta nentis, et üksikute ettevõtete näol on see kindlasti erinev, kuid riigina ei ole meie otseinvesteeringud olnud väga kõrged.

"Selgelt Brexitiga tuleb negatiivne risk üles, eriti pikaajaliselt," lausus Sester. "Me selgelt jälgime seda ja meie jaoks on kindlasti oluline see, et võimalikult kiiresti saaks selgeks ka tulevane suhe Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel."

Eesti jaoks on Sesteri sõnul Brexitiga seoses rahalises mõttes kaks olulist nüanssi. Esiteks see, et britid on teinud Euroopa Liidu eelarvesse netomakseid umbes seitse miljardit euro ulatuses, nii et kindlasti mängib rolli Suurbritannia edasine suhe ELi üldeelarvega.

"Kas tulevasi kulutusi vähendatakse, jäetakse midagi ära, viiakse hilisemaks, kas 27 riiki täidavad ära võimaliku olemasoleva augu, mis võiks tulevikus tulla, millal see saab olema, kas 2019, 2020 või järgmisel perioodil - need küsimused saavad kõik olema lähiajal ees."

Teine oluline nüanss Eesti jaoks on Euroopa Liidu eesistumine ja sellega kaasnevad kulud. "76 miljonit eurot on jaotatud lähiaastatele ka riigieelarve strateegias. Kui nüüd peaks juhtuma, et Eesti alustab oma eesistumist varem, siis me oleme selleks valmis," sõnas Sester, kelle kinnitusel on valitsus valmis kulutusi ka varasemaks tooma, aga mida varem see info selle kohta tuleb, seda parem.