Kodutehnika võib olla salakaval raharaiskaja
Kodused elektroonikaseadmed on muutunud küll energiasäästlikumateks, kuid neid ostetakse koju üha rohkem ning tegelikult elektritarbimine hoopis ajas suureneb. Digiboksid, mängukonsoolid, mitu televiisorit, sügavkülmikud, moodsad pliidid ja ahjud, kohviautomaadid – paarkümmend aastat tagasi ei osanud paljust sellest unistadagi.
Uuringud on näidanud, et rohkem kui neljandik kodudest hoiab enamikku oma seadmeid ooterežiimil. See aga tähendab, et iga ooterežiimil kuluv vatt toob endaga kaasa ühe euro suuruse kulu aastas. Asjatundajad on teinud arvutusi, mille kohaselt ühe digitaalse elektroonikaseadme hoidmine pidevalt vooluvõrgus läheb aastas maksma ligi paarkümmend eurot.
Kõige lihtsam ja elementaarsem on, kui oled lõpetanud elektroonikaseadme kasutamise, tõmba juhe pistikust välja. Elektroonikaseadmed on salakavalad elektritarbijad, kui nad on jäetud stand-by režiimi.
Arvutit hoia sees ainult senikaua, kuni kasutad. Sulgedes arvuti pärast selle kasutamist, vähenda arvuti elektrikulu isegi kuni 75%. Näiteks pidevalt ooterežiimile jäetud ja 5 W tarbiv printer kulutab aastas elektrit viie euro eest. Aga kes meist on viitsinud kodus printerit vooluvõrgust välja tõmmata? Mugavuse eest tuleb maksta.
Kõige energiasäästlikum on sülearvuti, kuna kulutab elektrit isegi 80% vähem kui lauaarvuti. Kõige säästlikumad on aga tahvelarvutid. Lauaarvuti kulutab aastas ligi 500 kWh elektrit, sülearvuti 60 kWh ja tahvelarvuti ainult 3 kWh.
Uuem tehnika on energiatõhusam
Paratamatult kehtib reegel, et mida kallim on kodumasin, seda enam võib kindel olla, et see ka võimalikult vähe elektrit kulutab. Ostuotsuse tegemisel võiks jälgida kodumasina energiamärgistust. Kui natuke arvutada ja tänapäevase A++ energiaklassi kodumasinate elektritarvet ning müügihinda võrrelda, võib veenduda, et energiasäästu arvel teenib kalli hinna mingi aja möödudes tasa. Näiteks külmkappide energiatarve on viimase paarikümne aasta jooksul vähenenud umbes 60% võrra. Ligi kümme aastat vana külmik tarbib aastas 850 kWh elektrit, samas kui uued A+ külmikud kasutavad sama ajaga vaid 280 kWh.
Vana külmiku asendamine uuega võib säästa umbes 80 eurot aastas, seega tasub uus kodumasin olenevalt selle maksumusest end ära 4–8 aastaga.
Ühe või teise kodumasina energiakulukuse määr sõltub põhiliselt kahest asjaolust – kui intensiivselt masinat kasutatakse ja kui palju masin oma tööks energiat vajab. Kasutamise poole pealt võiks arvata, et pidevalt vooluvõrgus olev külmkapp on kodude kõige suurem energiaröövel. Tegelikult on külmkapi voolutarve suhteliselt väike.
Osta tuleks asju ka mõistlikult, mille järele reaalselt vajadus on. Külmik tuleb osta ikka pere vajadusi arvestades, mitte lihtsalt kõige suurem. Külmik, mis on täidetud alla 60% mahust, ei tööta efektiivselt ning kulutab elektrit. Ent külmikus, mis on täidetud üle 90% mahust, on siseõhu ringlus takistatud ning elektritarbimine kõrgem. Suurima tõhususe saavutamiseks peaks jääkambri temperatuur olema –18 oC ja külmikul +5 oC.
Veel tasub külmikutest teada, et eraldiseisvad külmikud tarbivad 30% vähem elektrit kui sisseehitatavad külmikud. Mööblisse võib integreerida ainult spetsiaalseid külmikuid, muidu tõuseb elektritarbimine koguni mitmekordselt.
A++ energiatõhususega moodsa teleri maksumus küünib tuhande euro kanti, selle 15 aasta pikkune kasutusaeg aga neelab kõigest sadakond eurot, kui sedagi. Samaväärse, aga C-energiaklassi teleri ostuhind jääb 500–600 euro vahemikku, kuid kasutamisele kulub 15 aasta jooksul kaugelt üle 200 euro. Samas tuleb meeles pidada, et mida suurema ekraaniga teler, seda suurem on selle energiatarve. Muide, moodsad mängukonsoolid kulutavad elektrit samaväärselt või isegi enam kui televiisorid.
Tunne oma raha kulutajaid
Viskame pilgu peale tähtsamate kodumasinate keskmisele energiatarbimisele.
Teler kulutab aastas u 100 kWh. Energiatõhususe klassid on A−G, lisaks A+ – A+++ märgistus.
Parimad A+++ klassiga led-telerid tarbivad kolmandiku võrra vähem energiat kui tavalised A-tõhususega telerid ja umbes 60% vähem kui plasmateleviisorid.
Külmik kulutab aastas u 420 kWh. 2011. aasta novembris kehtima hakanud koduste külmutusseadmete energiamärgistuse nõuete järgi kasutatakse külmikute energiatõhususe märkimisel skaalat A+++ kuni D.
A+ energiaklassi külmikud kulutavad 25% vähem energiat kui A-klassi masinad. Märgisel on alati kirjas energiatarbimine kWh/a. Muidugi tasub teada, et mida rohkem tekib kappi jääd, seda suurem on energiatarve.
Mida suurema mahuga on sügavkülmutusruum, seda suurem on külmiku energiatarve.
Nõudepesumasin kulutab aastas u 280 kWh. Tootjatele kehtivate ökodisaini nõuete järgi peavad 2011. aasta detsembrist toodetavad kuni 45 cm laiused või kümme nõudekomplekti mahutavad nõudepesumasinad olema vähemalt B-energiaklassist ja kõik suuremad või rohkem nõusid mahutavad nõudepesumasinad A-klassist.
Keskmiselt mahutab nõudepesumasin 12 nõudekomplekti, kulutades selleks 1 kWh energiat.
Pestes sama koguse nõusid käsitsi, kuluks vee soojendamiseks keskmiselt 2,5 kWh energiat. Seega on nõudepesumasina energiakulu võrreldes käsitsi pesuga 60% väiksem.
280 pesukorra kohta on aastane kokkuhoid 420 kWh. 15 kasutusaasta jooksul on see 6300 kWh ehk umbes 820 eurot.
Pesukuivati kulutab aastas u 450 kWh. Pesukuivatite energiamärgistustel kasutatakse 2012. aastast kehtiva määruse alusel skaalat A+++ kuni D. Enamik tavapärastest kuivatitest on A-klassist.
Tegemist on üsna suure energiakulutajaga, eriti kui arvestada, et pesu kuivatamine spetsiaalses kuivatis on paljuski mugavusabinõu.
Vanemad masinad kulutavad ühe töötsükli peale keskmiselt 4 kWh energiat, 200 kuivatuskorra kohta teeb see energiakuluks 800 kWh aastas. Soojuspumbaga masinad tarbivad vaid napilt üle ühe kilovatt-tunni töötsükli kohta – kokkuhoid on ligi neljakordne. Mida suuremat täitekogust kuivati võimaldab kuivatada, seda suurem on energiakulu.
Pesumasin kulutab aastas u 260 kWh. Tänapäeval toodetakse ainult A–A+++ klassi kuuluvaid pesumasinaid.
Põhiline energiasääst masinate edasiarendamisel saab tulla sensortehnoloogia täiustamisest, 20-kraadise pesutemperatuuri võimaldamisest ja pesumasinas soojendatud vee asemel mujal soojendatud vee kasutamisest.
Elektri ja vee tarbimine aasta kohta arvutatakse 220 pesukorra ning ooterežiimi ja väljalülitatud oleku energiatarbimise järgi.
Parimate 8 kg mahutavate A+++ klassi pesumasinate energiakulu ühe 60-kraadise pesu korral on 0,9–1 kWh, keskmistel A-klassi pesumasinatel jääb see vahemikku 1,3–1,4 kWh.
Elektriahi ja -pliit kulutavad aastas 23%, u 280 + 420 kWh. Elektrilise ahju puhul on sundkonvektsiooni (ventilaatoriga) funktsiooni kasutamine tavaliselt 10–15% energiatõhusam kui tavalise ülalt/alt kuumutamise puhul. Pliidi ja ahju keskmist energiakulu on kõige keerulisem määrata, sest söögitegemise intensiivsus võib aasta erinevatel perioodidel suuresti erineda.
Võttes keskmiseks kuluks ühe kasutuskorra kohta 1,4 kWh ja arvestades, et pliiti kasutatakse 300 ja ahju 200 korda aastas, saame aastaseks energiatarbeks kokku 700 kWh.
Klaaskeraamilise plaadiga pliidid tarbivad üldjuhul vähem energiat kui küttekehaga metallpliidiplaadid.
Teised väiksemad kodumasinad võivad aastas tarbida u 360 kWh. Küllaltki palju elektrienergiat kulub ka nn väiksemate köögi- ja kodumasinate peale ja kulu neile sõltub peaasjalikult elanike tegutsemisharjumustest ning vajadustest. Suuremad kulutajad on veekeetja, triikraud, mikrolaineahi ja tolmuimeja. Vähem tarbivad energiat kohvimasin, mikserid-köögikombainid, föönid, ventilaatorid, õhupuhastajad. Vee soojendamine elektriboileriga võtab aastas umbes 20% energiatarbest.
Allikad: Eesti Energia, Bioneer.ee
